USA eriesindaja Valgevene küsimustes John Coale kutsus Leedut üles pidama Minskiga kahepoolse poliitilise kohtumise ning taastama väetisetransiidi.

"Jah, ma arvan, et nad peaksid... On vaja maha istuda ja rääkida. Kui see ei toimi, siis tõustakse püsti ja lahkutakse. Aga ma arvan nüüd – ja loodan –, et Leedu nõustub kahepoolse dialoogiga asevälisministrite tasandil. Me peame lõpetama asjad, mis takistavad elu mõlemal poolel," ütles Coale intervjuus Leedu rahvusringhäälingule LRT.

Ta märkis ka, et Washingtonile tuleks kasuks, kui väetisetransiit läbi Leedu taastataks.

"Jah. Ma rääkisin Brooke Rollinsiga, kes on Ameerika Ühendriikide põllumajandusminister, me rääkisime sellest ja ta ütles, et Ühendriikidele oleks väga kasulik, kui ka meie neid väetisi saaksime," ütles Coale.

"Valgevene kaaliumväetised peaksid läbima Leedu ning see avaks neile Euroopa [turud] – kuni Ühendriikideni välja," lisas USA eriesindaja.

Coale rõhutas ka, et läbirääkimisi Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenkoga tuleks pidada ilma eeltingimusteta.

"Vaadake, maailm on täis häid ja halbu inimesi. Aga mida rohkem nad omavahel räägivad, seda parem. President Donald Trump käis Põhja-Koreas... Ja nii saadaksegi asjad aetud – suhtlemise kaudu. Te ei saavuta midagi, seades eeltingimusi, mis peavad kõigepealt täituma. Siis nad kas räägivad või ei räägi. Nii ei jõua te kuhugi," ütles ta.

Coale ütles intervjuus ka, et oli kutsunud Lukašenkot üles vabastama Valgevenes kinni peetud Leedu veokeid.

"Ma kutsusin teda üles seda tegema ja ta tegi seda. Esialgu oli juttu suurtest rahasummadest iga veoki vabastamise eest, kuid ta vähendas seda summat oluliselt, seega arvan, et ka see probleem on lahendatud," ütles Coale.

Neljapäeval teatas Leedu piirivalve, et Medininkai ja Šalčininkai piiripunktide kaudu on Leetu naasnud juba umbes 100 Minski korraldusel kinni peetud veokit.

USA esindaja külastas eelmisel nädalal Leedut, kohtudes president Gitanas Nausėda ja peaminister Inga Ruginienėga, et arutada Minski korraldatud hübriidrünnakuid.

Coale kohtus ka Euroopa Parlamendi liikme Petras Gražulise ning seadusandjate Ignas Vėgėlė ja Rimas Jonas Jankūnasega.

Järgmisel päeval lahkus USA eriesindaja Valgevenesse, kus ta kohtus Lukašenkoga.

Nausėda ütles siis, et hoiatas USA esindajat olema režiimi retoorika suhtes ettevaatlik.

Pärast Coale'i visiiti Valgevenesse, mille käigus ta kohtus Lukašenkoga, vabastas Minsk umbes 250 poliitvangi ja Washington tühistas mõned Valgevenele kehtestatud sanktsioonid.

Nauseda: dialoog Valgevenega on võimalik vaid Minski hea tahte korral

Leedu president Gitanas Nausėda ütles reedel, et dialoog Valgevenega on võimalik ainult siis, kui Minsk näitab üles tõelist valmisolekut heanaaberlikeks suheteks, lisades, et praegu selliseid märke näha ei ole.

"Seni ei ole me Valgevene poolelt head tahet näinud. Ma ütleksin, et dialoogivõimalused tekivad siis, kui teine pool näitab soovi heanaaberlikke suhteid igati edendada," ütles Nausėda.

"Kui me näeme teatud perioodi jooksul stabiilset olukorda ning et Valgevene režiim ei kujuta Leedule otsest ohtu, siis on kontaktid ja dialoog teatud tasemel võimalikud," lisas ta.

Nausėda rõhutas, et Valgevene väetisele kehtestatud sanktsioonide küsimus otsustatakse Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Liit pikendas 26. veebruaril Valgevene-vastaseid sanktsioone, sealhulgas väetistele kehtestatud piiranguid, veel aasta võrra.

"Need kehtestati palju varem ja on seotud mitte niivõrd praeguste hübriidrünnakutega, kuivõrd inimõiguste rikkumiste, seaduserikkumistega 2020. aasta presidendivalimistel ning kahtlemata Valgevene de facto osalemisega Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu," ütles ta.

President lisas, et Valgevene otsust vabastada kinnipeetud Leedu veoautod on raske pidada hea tahte märgiks, kuna Minsk hoidis neid ebaseaduslikult kinni.

"Tuleb välja, justkui peaksime olema tänulikud ebaseaduslikult arestitud vara tagastamise eest," ütles Nausėda.

Leedu piirivalveteenistus teatas reedel, et Medininkai ja Šalčininkai piiripunktide kaudu on Leetu naasnud 153 veokit, kuigi Minsk nõuab vedajatelt endiselt parkimistasu.

Samal ajal sisenevad Leedu õhuruumi jätkuvalt Valgevenest salakaupa vedavad õhupallid, kuigi harvemini, viitas president.

"Kahjuks ei ole õhupallide probleem lahendatud. Ütleksin, et seda demonstreeritakse provokatiivselt just pärast erisaadiku lahkumist Valgevene territooriumilt," ütles Nausėda.

"Sellise režiimi tingimustes peab olema väga julge, et niisuguse tegevusega tegeleda, kui võimud sellele kategooriliselt vastu oleksid. Kui see aga jätkub, siis on piisavalt märke, et võimud mitte ainult ei ole sellele vastu, vaid isegi soodustavad seda mingil moel," lisas ta.

Neljapäeva öösel piirati Valgevenest lähetatud salakaubaõhupallide tõttu kahel korral õhuruumi Vilniuse lennujaama kohal.

Peaministri abi: Leedu ei pea Minskiga väetiste transiidi üle kõnelusi

Leedu ei pea Valgevenega mingeid läbirääkimisi väetiste transiidi üle, ütles peaministri abi reedel vastuseks USA erisaadiku üleskutsele vedusid jätkata ja alustada Minskiga kõrgetasemelisi kõnelusi.

"Vastuseks erisaadiku avaldustele võime rõhutada, et praegu ei toimu mingeid läbirääkimisi ega arutelusid Valgevene väetiste transiidi üle läbi Leedu ega ka mingeid kõrgetasemelisi kohtumisi," ütles Ignas Algirdas Dobrovolskas oma avalduses.

"Leedu seisukoht on endiselt järjepidev – me järgime ja toetame kindlalt Euroopa Liidu sanktsioone Valgevene vastu, mida hiljuti pikendati," märkis ta.

Dobrovolskas ütles, et Leedu on tänulik USA püüdluste eest lahendada Valgevenega seotud küsimusi, mis puudutavad veokite liikumist, õhupalli-intsidente ja poliitvangide vabastamist, kuid paljud neist on endiselt lahendamata.

"Vabastatud on vaid mõned veokid, ilmavaatlusõhupallide intsidendid jätkuvad ning poliitvangid on endiselt Valgevenes kinni. Meie põhitähelepanu on suunatud just nendele konkreetsetele küsimustele," ütles ta.

Seimi spiiker: tehnilised kõnelused oleks võimalikud

Leedu parlamendi spiiker Juozas Olekas ütles reede hommikul, et tehnilisel tasandil on kõnelused Minskiga võimalikud, samas kui kõrgemate ametnike suhtlemise potentsiaal sõltuks läbirääkimiste edust.

Olekas lisas, et Leedu pooldab heanaaberlikke suhteid, kuid see eeldab tingimuste täitmist, sealhulgas Venemaa agressiooni ja Valgevene toetuse lõpetamist sellele ning kõigi poliitvangide vabastamist.

Tsihhanovskaja nõunik: praegu pole aeg poliitiliste järeleandmiste tegemiseks

Valgevene opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskaja nõuniku Dzianis Kučynski hinnangul pole Leedul praegu kohane Minskile poliitilisi järeleandmisi teha.

"Meie arvates ei ole praegu aeg pakkuda [Aleksandr] Lukašenkole mingeid poliitilisi ega majanduslikke järeleandmisi, näiteks poliitilist dialoogi või kaaliumväetiste transiiti," ütles Kučynski BNS-ile antud kommentaaris.

"Minu arvates ei vii sellised sammud kuhugi, kuna Lukašenko eesmärk ei ole koostöö, vaid pigem Leedu ja laiema demokraatliku kogukonna nõrgestamine ja alandamine, eeliste saamine ning Leedu riikliku julgeoleku edasine kahjustamine. Peaminister Inga Ruginienė teatas täna selgelt, et läbirääkimised väetiste transiidi üle ei ole käimas. Oleme talle isiklikult ja valitsusele tänulikud kindla seisukoha eest nendes küsimustes," lisas ta.

Ruginienė oli öelnud, et Leedu kaalub Valgevenega kohtumise ettepanekut aseministri tasandil, kuid ainult siis, kui on täidetud mitmed eeltingimused. Leedu rahvusringhäälingule LRT.lt antud intervjuus rõhutas Ruginienė, et ta ei ole Coale'iga Valgevene väetiste transiiti arutanud.

"See on ainult tehniline kohtumine seisukohtade vahetamiseks. See on võimalik ainult siis, kui on täidetud teatud tingimused. Me ei saa väetiste küsimust arutada kehtivate EL-i sanktsioonide tõttu," märkis peaminister.

Kučynski rõhutas, et repressioonid Valgevenes jätkuvad ja vabanenute asemele on tulnud uued poliitvangid.

"See on tsükkel, mis loob muutuste illusiooni. Lukašenko ei muuda kurssi – vastupidi, temast saab üha aktiivsem kaasosaline Venemaa sõjas Ukraina vastu. Ta tegutseb Putini alltöövõtja ja vasallina, jätkates hübriidrünnakuid oma naabrite vastu," ütles nõunik.

"Me ei näe mingeid süsteemseid muutusi. See on režiim, mis püüab muutuste illusiooni vahetada reaalsete järeleandmiste vastu – justkui tahaks osta 1000 euro eest Lamborghini: andes väga vähe, aga loodab vastu saada suuremat kasu," rõhutas Tsihhanovskaja nõunik.

"Rohkem sanktsioone, pidev surve, jätkuv keeldumine tunnistamast Lukašenkot [legitiimse presidendina], selge vastutuse nõudmine (...) Just see surve – halvenev majanduslik olukord ja hirm Haagi kohtu ees – sunnib Lukašenkot tegema piiratud järeleandmisi, sealhulgas vabastama poliitvange. Surve ja jõud on ainsad keeled, millest Minski ja Moskva režiimid aru saavad; iga kõhklust tõlgendatakse nõrkusena ja kasutatakse kohe ära," märkis Kučynski.

Ta avaldas ka lootust, et USA ei avalda Leedule ega ELile institutsioonilist survet, et režiimilt järeleandmisi välja pigistada.