Tallinn ootab seadusemuudatust, et autoromudest kergemini lahti saada
Automaks ei ole seni linnatänavaid romusõidukitest puhastanud, mõju on näha peamiselt vaid liiklusregistris. Samal ajal vaevleb Tallinn endiselt romude ja seisma jäetud sõidukite käes ning ootab riigilt seadusemuudatust, mis annaks võimaluse hooletute autoomanikega rangemalt ümber käia.
Eelmisel aastal utiliseeris Tallinn 77 sõidukit ja magalapiirkondades on vaatepilt endiselt kole. Linnavalitsus tunneb vajadust ka suurema romuparkla järele.
"Meil on täna utiliseerimise ootel või omaniku ootel suurusjärgus poolsada sõidukit. Me näeme, et meil on parklapinda selleks juurde vaja. Me oleme linnas otsimas piirkonda, kuhu rajada täiendav parkla, et linnatänavatelt ära koristada need sõidukid, mis on kas romud või uinunud," lausus Tallinna abilinnapea Tiit Terik (Keskerakond).
Romusõiduki tänavalt eemaldamine ei ole nii lihtne, kui võib tunduda.
"Eks me iga sõiduki puhul läheneme individuaalselt, sest seal võib olla näiteks see, et sõiduk on küll peatatud kandega, aga on kohtutäitur teinud mingi täitmismärke sinna. Siis me suhtleme kohtutäituriga. Kohtutäitur ütleb ohhoo, et tulen, võtan ja läheb müüki näiteks see sõiduk, et tuleb ja võtab, viib ise selle ära. Eks neid hoobasid on üsna palju," ütles mupo piirkonnatöö ja menetluse osakonna juhataja Krislin Pärt.
Kui linnapilti pole automaks veel eriti mõjutanud, siis liiklusregister on oluliselt puhtam. Möödunud aastal kustutati registrist tasuta 60 403 fantoomsõidukit, tulevast aastast on riigilõiv selle eest 800 eurot. Kui aga füüsiline romu on kusagil olemas, võib selle aastamaks omakorda üllatusena tulla.
"Järgmisest hakkavad autoomanikud, kellel ka sõidukikanne on peatatud, maksma aastamaksu. Nii et see on üks hoob, millega me saame inimesi motiveerida tänaval seisvatest sõidukitest loobuma ja ise jäätmekäitlejale üle andma," lausus Pärt.
Tallinn on teinud riigile ettepaneku, et omavalitsus võiks saada õiguse sekkuda karmimalt juhtudel, kus sõidukiomanik oma auto eest ei hoolitse.
"Näiteks masinad, mis ei või täna kohe liikluses osaleda – näiteks nendel puudub kehtiv ülevaatus või ei ole nad liikluskindlustusega kaetud – nemad ei peaks parkima avalikul parkimiskohal, vaid kui nad ei ole aktiivses kasutuses, viige nad siis sinna, kus on natuke rohkem ruumi. Siin ei ole seadusandja veel meie ettepanekut kuulda võtnud, kordame oma ettepanekut," ütles Terik.
Toimetaja: Marko Tooming








