Reformi poolt hääletas 389 saadikut, vastu oli 206, mis viitab, et Euroopas kasvab soov karmima rändepoliitika järele. 

Rootsist pärit Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) saadik Charlie Weimers ütles, et Euroopas on uus konsensus ning alanud on deporteerimise ajastu. 

Tema sõnul annab uus määrus liikmesriikidele suurema paindlikkuse selliste vahendite nagu tagasisaatmiskeskuste kasutamisel. 

Samuti nähakse ette karmimaid karistusi lahkumisest keelduvatele migrantidele, sealhulgas kinnipidamist ja sisenemiskeelde. See määrus asendab 2008. aasta tagasisaatmise direktiivi ja kehtestab ühtse, kogu EL-i hõlmava süsteemi ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks.

Reformi toetajad loodavad, et see uus raamistik tugevdab Euroopa piire. Vajadusel võivad ametivõimud isikuid kinni pidada kuni 24 kuuks ning kõigile, keda peetakse julgeolekuriskiks, kehtivad rangemad reeglid, sealhulgas kiirem väljasaatmine. 

"Tänane päev on ajalooline. Tulemüür kukkus läbi ja on selge, mida Saksamaa ja Euroopa kodanikud tahavad: rändekriisi lõppu," ütles parempopulistliku fraktsiooni Euroopa Patrioodid ja Rahvusriikide Euroopa (ESN) liige Mary Khan. 

Enamik vasakpoolseid saadikuid hääletas seaduse vastu ja väljendas muret selle kooskõla pärast inimeste põhiõigustega.

"Asi ei ole enam inimeste tagasisaatmises, vaid nende saatmises praktiliselt ükskõik millisesse riiki maailmas, võib-olla sellisesse, mida nad pole kunagi varem näinud," ütles sotsialistide ja demokraatide fraktsiooni (S&D) liige Cecilia Strada. 

70 inimõigusorganisatsioonist koosnev rühm hoiatas juba veebruaris, et reform võimaldaks ICE-stiilis sisserände järelevalvet, viidates nii Trumpi administratsiooni karmile piiripoliitikale.