Eestis on kehtestatud ala, kus kehtivad ehitamiseks riigikaitselised piirangud. Praegu jäävad selle ala sisse Eesti, Balti ja Auvere elektrijaam. Isegi võimalikud tuumajaama alad asuvad selle lähistel. Kuid juba on otsustatud, et sinna rajatakse gaasielektrijaam. Erukindrali ja eurosaadiku Riho Terrase (Isamaa) sõnul on see halb mõte.

"Tänasel päeval peame tõsiselt kaaluma, kas on mõtet uusi energia infrastruktuuri asju ehitada kahe kilomeetri kaugusele Vene piirist, kus ei ole mitte ainult oht droonidele, mis juhuslikult üle tulevad, vaid pigem on see võimalus sabotaažiks ja eskalatsiooni tekitamiseks, ilma et me sellele saaksime väga palju mõju avaldada," ütles Terras.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (RE) nii mures ei ole. "Narva inimesed vajavad ka toasooja, nii et selles mõttes tuleb see gaasijaam sinna ehitada. Aga see üks gaasijaam elektri varustuskindluse seisukohast ei ole Eesti jaoks määrav. Neid gaasijaamasid tuleb hajutatult üle Eesti," sõnas Sutt.

Nii kaitseminister Hanno Pevkuri kui ka Suti sõnul küsitakse planeeringute tegemisel kaitseministeeriumilt nõusolekut. Kuid Pevkuri sõnul tuleb teha ka kompromisse.

"Me oleme seadnud selge piirangu, et Jõhvi-Iisaku joonest ida poole ühtegi tuulikut rajada ei saa. Ka energiainimesed ütlevad, et seal on ju tuult ja tegelikult sinna peaks rajama. Nii et selliseid paradoksaalseid olukordi on, aga eks meie Eestimaa on täpselt nii väike, kui ta on ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, et meil on olemas nii energia tootmise võimekus kui ka vajadusel suudame neid kaitsta," lausus Pevkur.

Eesti elektrijaamad rajati eelmisel sajandil sinna, kus oli põlevkivi ehk paraku Venemaa piiri lähedale. Ukraina sõja tõttu on need Venemaa poolt haavatavad.

Hanno Pevkuri sõnul on energeetikutega riski maandamist arutatud.

"Tuleb lähtuda ka passiivsetest kaitsemeetmetest, ehk need kriitilised kohad, trafod, teatud kohad, sõlmed, mis nendes jaamades on. Kui vähegi võimalik, tuleb ümbritseda selliste betoon ehitistega. Ja need kohad veel, kuhu on võimalik kergemate droonide vastu panna näiteks võrk. Aga see töö minu teada nii Eleringil kui Eesti Energial on töös," rääkis Pevkur.

Andres Sutt ütles, et isegi mitme Narva jaama rivist välja minek ei löö Eesti elektrisüsteemi pikali.

"Juba alustades sünkroniseerimise projektist on kriitilise taristu kaitse olnud kesksel kohal, seetõttu on investeeritud erinevaid kaitsekihte. Silmas pidades ka elektrijaamadesse, samamoodi võrku, võrgu seadmetesse," sõnas Sutt.