Aastaid kõne all olnud idee elluviimine on siiani takerdunud rahapuuduse taha. Läinud kolmapäeval saatis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) asjaosalistele uue ettepaneku koguda teise emakeele andmeid – eelkõige kakskeelseid peresid silmas pidades. Praegu saab rahvastikuregistris märkida endale ühe emakeele.

Haridusministeeriumi keelepoliitika nõunik Kätlin Kõverik nentis, et vajadus muudatuse järele on, sest kahe emakeelega laste, aga ka täiskasvanute arv Eestis aina kasvab.

"Neid andmeid kogutakse Eestis ka läbi rahvaloenduse – viimasel kahel on olnud võimalus endale kaks või enam emakeelt märkida. Aga see ei anna head pilti tervikuna, sellepärast et rahvaloendused toimuvad siiski iga kümne aasta tagant, mitte piisavalt tihti. Aga palju suurem vajadus on ikkagi hariduse kontekstis. Igal lapsel on õigus säilitada oma emakeel. Emakeele õppe toeks ja ka vajadusel täiendavaks eesti keele õppeks oleks hea omada sellest ülevaadet."

Kõverik rääkis, kuidas paljud koolid juba koguvad laste keeleoskuse infot hariduse infosüsteemi, kuid tõdes, et andmed võiks koondada ikkagi ühte kohta.

"Mitte nii, et midagi on rahvastikuregistris ning osa andmeid võtame rahvastikuregistrist üle, näiteks elukoha omad. Aga emakeele kohta küsime läbi kooli hariduse infosüsteemis juurde. See võib tekitada segadust ka lapsevanemates, et kust andmed tulevad, mis annavad lapsele ühe või teise tugimeetme."

Lisaks emakeelele saaks uuendatud rahvastikuregistris määrata ise ka oma rahvuse. Õiguskantsler Ülle Madise tõi välja, et Eestis on juhtumeid, kus ema on ühest rahvusest, isa teisest, laps kasvab üles Eestis ja kodune keel on eesti keel.

"Siis rahvastikuregistris see noor inimene soovibki märkida, et ta on eestlane ja tema emakeel on eesti keel – see on see keel, mida ta kõige paremini valdab. Nii et see on üks inimese identiteedi küsimus, kus on teaduslikult ja rahvusvaheliselt kokku lepitud, et kui sedalaadi küsimusi esitatakse, siis peaks inimesel olema võimalik anda aus vastus, et ta ei peaks poolt oma identiteeti maha salgama."

Kätlin Kõverik haridusministeeriumist märkis, et muudatuse jõustumiseks ei ole vaja regulatsioone kuigi palju muuta, lõviosa moodustab infotehnoloogia.

"Aga arendustöö on üsna kulukas ja seda küsimust nüüd ka lahendatakse, et kust leida need vahendid ja ära korraldada."

Siseministeerium ei jõudnud läinud nädala lõpuks haridusministri kirja osas seisukohta seada ning seega ka rahvastikuregistri uuenduse rahalist ja ajalist kulu veel kommenteerida. Ministeeriumi eelmine hinnang aga ennustas, et arendustöö peaks tehtud saama aastaga.

Õiguskantsler Madise tõi ka välja, et siseministeerium on nagunii rahvastikuregistrit suurelt uuendamas ning tõdes, et võibolla ei mahugi teise emakeele ja rahvuse lisamise võimalus enne eraldiseisvasse plaani ega eelarvesse.