Uuenduskuuri peale on mõeldud juba kümme aastat. Siiani ei ole kopp maasse läinud ja Pirita TOPi piirkonna arendustegevus lihtsalt seisab.

"Viimaste aastate või aastakümnete arengud ei ole olnud väga julgustandvad, et see ala seal hästi toimiks. Ärid ja ettevõtted on täna nendes tingimustes, mis sinna on jäänud ja tundub, et need ruumid ei vasta tänavustele vajadustele," ütles Tallinna abilinnapea Tiit Terik.

"Pirita top-i ala on tegelikult hästi sensitiivne ja seetõttu on sealsed arengus tahtnud palju vaidlemisi ja arvamusi ja huvisid kaaluda. Paratamatult selliste piirkondadega on mindud graafikus pikali. Paratamatult avaliku sektori menetluses on ühiskondliku tasakaalu otsimine piirkonna arenduse ja huvide vahel, mis tihtipeale võtab kauem aega, kui keegi seda tahaks," sõnas Terik.

Kuna tegu on osaliselt ka muinsuskaistealaga, siis seegi võib raskendada sealseid arenguid, sõnas muinsuskaitsespetsialist Oliver Orro.

"Omaaegsest arhitektuurist midagi peab kindlasti alles jääma ja midagi võib muuta. Selge on see, et me ei saa kaitsta nõukogudeaegset ehitisi samamoodi nagu keskaegset kirikut. Me ei kaitse iga sentimeetrit originaalselt seinapinda, vaid proovime leida kompromisslahendusi," lausus Orro.

"Seal on juttu kolmest eri teemast. Üks on hotell, kus enamikes ruumides funktsioone pole. Seal on plaan mõned osad lammutada ja mõned koopiana tagasi ehitada, sest olemasolevaid konstruktsioone oleks keerukas tagasi ehitada, ja osa siis ka säilitada. Kavas on ehitada ka üks uus võib-olla hotelli ja veekeskuse osa. On merepoolne osa, kus on endised tellingud ja jahtklubi osa või kunagine pressikeskuse osa ja tseremooniate väljak jõeääres. Seal alles mõeldakse, mis sellega saab. Seal on osa ruume kasutuses," rääkis Orro.

Palju ümberehitus võiks maksma minna ei oska keegi veel öelda, kuid selge on see, et raha pärast ei pea muretsema ei linn ega inimesed, lisas Terik.

"Kuidas sinna ehitada ja milliste vahenditega - see on eraomaniku ülesanne," sõnas Terik.