Tartu linna kehtiva üldplaneeringu järgi on võimalik Ihaste linnaossa, Emajõe äärde, Vana-Ihaste ratsakooli lähistele ehitada üksikelamud, kaksikelamud või ridaelamud, mille kõrgus on kuni kümme meetrit. Linnarhitekti Jiří Tintera sõnul on aadressil Raeremmelga 11 asuva kinnistu planeeringuala suuruseks 6,5 hektarit, millest umbes poole plaanib arendaja hoonestatada, ülejäänud ala jääb avalikuks rohealaks.

"Need hooned ei tohi olla üle 10 meetri [kõrged]. Hoonetel on kaks põhikorrust, aga ilmselt seal vähemalt osaliselt tulevad need hooned ka viilkatusega ja siis on võimalik ka see katusealune välja ehitada, et sinna ka lisaruume luua," rääkis Tintera.

Kuigi alale kehtib 2005. aastast detailplaneering, algatas linnavalitsus eelmisel aastal uue detailplaneeringu kinnistu omaniku Emajõe Kuningriik OÜ soovil.

"See kinnistu on osa ratsabaasist, mis seal on ja detailplaneering nägi selle ratsabaasi arendamist, lisahoonestust, aga kõik pidi teenindama seda ratsabaasi. Ühel hetkel need ratsabaasi omanikud ise soovisid muuta see ala tervikuna elamumaaks ja ühel hetkel nad ka müüsid osa sellest kinnistust maha ja see uus omanik soovib ellu viia nüüd seda hoonestamise võimalust," selgitas Tintera.

Detailplaneeringu koostamise sisend tuleneb aga planeeringuvõistluse võidutööst "Asum", mille loonud Pluss Arhitektid OÜ. Detailplaneeringu koostamise käigus võib siiski arhitektide poolt pakutud lahendus muutuda.

Tintera sõnul täpsem ehitusmaht või ka see, mitu ridaelamut või paarismaja alale kerkib, selgubki detaiplaneerngu käigus. Samuti tuleb lahendada detailplaneerinugaga seegi, et Vana-Ihaste ratsakool saaks oma tegevust jätkata.

Ihaste elanike liidu esindaja Lenne Rähn-Kuusik räägib aga, et kohalikud elanikud on mures, sest praeguse info põhjal ei sobitu planeeritav piirkonna ülejäänud hoonestusega:

"Need hooned, mis sinna planeeritakse ehitada, on oluliselt teistsuguste ehitusmahtude ja mõõtudega kui olemasolevad hooned. Ja tegelikult linn on seda põhjendanud linna tihendamise eesmärgiga, aga tegelikult see ju ei tihenda linna, kui sinna nelja-kolmekorruselisse ridaelamuboksi kolib ikkagi üks pere, täpselt sama moodi nagu koliks ka ühekorruselisse ridaelamuboksi. Nii et linna see selles mõttes ei tihenda," rääkis Kuusik.

Samuti ei ole Vana-Ihastes praegu seesugust taristut, mis rahavastiku kasvu piirkonnas võimaldaks hästi teenindada, tõdes Kuusik: "Teedevõrk, mis siin kunagi algselt ehitati, ei olnud mõeldud sellise liiklustihenduse jaoks. Juba praegu on liikluskoormus siin päris suur ja liiklusolukorrad ohtlikud. Arvestades ka seda, et seal kõrval on ratsakeskus, kus soovitakse hobustega liikuda, siis kui kõik need asjad kokku panna, peab see olema väga läbimõeldud planeering. See ongi see, mis tekitab elanikele muret, sest hetkel ei saada veel aru, kas kõik need murekohad on seal lahendatud või ei ole."

Tintera sõnul üldplaneeringut ei muudeta ja koostatav detailplaneering peab vastama üldplaneeringus sätestatule. Lähtudes uues hoonestusest tuleb üle vaadata ka piirkonna tänavavõrk, lisab Tintera.

"Tänav tuleb ümber kujundada niimoodi, et ta oleks ohutu kõikidele, et sealt saaks üle ka hobustega ühest ratsabaasi osast teise ratsabaasi osasse. Tõepoolest hetkel ei ole ühtegi konkreetset lahendust, me lihtsalt teame, et Raeremmelga tänav tuleb üle vaadata," tõdes Tintera.