Malepszak ütles väljaandele Financial Times, et hinnanguliselt 24 miljardit eurot maksva Rail Balticu projekti lõpetamine 2030. aastaks on võimatu ning olemasoleva taristu parandamine oleks palju odavam ja kiirem. 

"Minu praegune eeldus on, et kogu liin valmib 2040. aastal, kindlasti mitte 2030. aastal," ütles raudteeinseneri haridusega Malepszak intervjuus.

Malepszak märkis, et poliitikud, sealhulgas Brüsselis, peaksid lõpetama enesepettuse 2030. aasta valmimistähtaja kohapealt.

RB Raili juhatuse esimees Marko Kivila pakkus optimistlikuma hinnangu. Tema sõnul on ehitusplaanid "kooskõlas 2030. aasta eesmärgiga". Ta märkis, et võtmeteguriks on rahastamine ning "igasugused olulised viivitused rahastamises nõuaksid loomulikult graafiku korrigeerimist".

Euroopa Komisjon teatas, et 2030. aasta jääb Rail Balticu, sealhulgas selle Poola osa jaoks õiguslikult siduvaks tähtajaks.

Malepszak aga rõhutas Rail Balticu juba praegu hüppeliselt kasvavaid kulusid. 

2017. aastal prognoosisid osalevad riigid projekti kogumaksumuseks 5,8 miljardit eurot, kuid 2024. aasta ühisaudit neljakordistas selle summa 23,8 miljardi euroni.

Ta lisas, et Poola tööde viimane ja raskeim lõik – uue liini ehitamine Ełki linnast Leedu piirini – algab kõige varem 2030. aastal. See 80 kilomeetri pikkune lõik maksab hinnanguliselt neli miljardit eurot.

Malepszak sõnas, et Rail Baltic ei valmi õigeaegselt raha puuduse, EL-i tehniliste nõuete ja kasvavate ehituskulude tõttu. 

Ta väitis, et Brüssel peaks latti madalamale laskma ja vaatama üle üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) tehnilised standardid, sealhulgas nõude, et rongid peavad uutel kiirliinidel sõitma vähemalt 160 kilomeetrit tunnis. See kohustab riike ehitama kalleid uusi liine, selle asemel et ajakohastada olemasolevaid rööpaid.

Ta märkis, et EL-il puudub eelarve kõigi ehitusplatside avamiseks korraga. 

"Praegu ei ole olukord selline nagu kaheksakümnendate või üheksakümnendate aastate Prantsusmaal või Hispaanias, kus neil oli täielik eelarve ehituse katmiseks punktist A punkti B," sõnas ta.

Balti riikide, Poola ja EL-i rahastatava 1230 kilomeetri pikkuse projekti eesmärk on ühendada Varssavi Eesti, Läti ja Leeduga, integreerides need Euroopa raudteevõrku ning lõpetada sõltuvus nõukogudeaegsest Vene rööpmelaiusega taristust.

Tõenäoline viivitus peegeldab kasvavaid pingeid EL-i taristualaste ambitsioonide ning eelarve- ja julgeolekureaalsuse vahel, eriti Venemaaga piirnevates liikmesriikides, lisas väljaanne.

Poola ja Balti riigid on pärast Moskva poolt neli aastat tagasi alustatud täiemahulist sissetungi Ukrainasse järsult suurendanud kaitsekulutusi.

Veebruaris Varssavis toimunud kohtumisel leppisid Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola transpordiministrid kokku eelistada raudteeinvesteeringuid, mis aitaksid Vene rünnaku korral vägesid ja sõjatehnikat kiiresti NATO idatiivale liigutada.

EL-i transpordijuht hoiatas eelmisel aastal, et Euroopa maanteed, sillad ja raudteed ei sobi tankide, vägede ja sõjavarustuse kiireks transportimiseks võimaliku sõja korral Venemaaga.