"Välisilm": Iraani sündmused mõjutavad ka sõda Ukrainas
Iraani sündmused mõjutavad ka Ukraina sõda. Esiteks üritab Volodõmõr Zelenski müüa droonitehnoloogiat USA-le ja Lähis-Ida riikidele. Samas peab ta tagasi tõrjuma ka Ungari peaministri Viktor Orbani rünnakuid.
Rohkem kui neli aastat kestev sõda on andnud Ukrainale unikaalse kogemuse droonisõjas. Sõda Lähis-Idas võimaldab nüüd jagada seda kogemust Iraani naabrite ja USA-ga.
"See on võimalus näidata, et meil on trumbid. Trump räägib kogu aeg, et meil ei ole kaarte, nüüd me näitame, et meil on kaardid, mida USA-l endal vaja on," ütles politoloog Volodõmõr Fesenko.
USA president Donald Trump ütles küll, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on viimane, kelle abi tal vaja on. Samal ajal on Ukraina droonispetsialistid juba Lähis-Idas oma püüdurdroonidega.
"Me püüame aidata ja president Trump mind vahepeal kritiseerib. Minu seisukoht on järgmine: kui te näete, et kriitikat on aina rohkem, see tähendab, et me rohkem ja rohkem aitame," lausus Zelenski.
Ukraina püüdurdrooni P1-SUN hind on mõni tuhat dollarit ja kiirus ületab 400 kilomeetrit tunnis, mis võimaldab püüda Vene ja Iraani ründedroone Gerane ja Shaheede. USA ja nende liitlased Lähis-Idas kasutasid selleks Patriot rakette, mis on kümneid kordi kallimad kui Shaheedid.
"Me oleme väga huvitatud sellest et Patriot rakette ei kulutataks ebasobivate sihtmärkide tabamiseks. Ründedroon on küll tähtis sihtmärk, kuid mitte selle relva jaoks mõeldud. Meie huvides on võimalikult palju Patrioti rakette kokku hoida, sest need peavad hoopis meie taevast kaitsma," lausus julgeoleku ja koostöökeskuse juht Serhii Kuzan.
"Kui õhutõrjerakette ei jätku, siis hävitame koos Vene kaitsetööstuse. Mida vähem rakette suudab Venemaa toota, seda vähem õhutõrjerakette on vaja, et ennast kaitsta. Üks parimatest variantidest kuidas kaitsta end rakettide eest on hävitada raketitehaseid Venemaal, Iraanis," ütles poliitikavaatleja Vitali Portnikov.
Praegu aga ei paista, et USA on valmis suurendama oma relvatarned Ukrainale, olgu tegemist Patrioti või teiste rakettidega. Selle asemel leevendas Donald Trump sanktsioone Vene nafta suhtes, et hoida maailma naftahindu enam-vähem tasakaalus.
"Ainult see sanktsioonide leevendamine annab Venemaale umbes 10 miljardit dollarit sõjapidamise jaoks. See küll ei aita rahu saavutada," ütles Zelenski.
"Ühest küljest me peame aitama ameeriklasi kaitsta ennast Iraani droonide eest, mis võivad olla ka Vene droonid. Teisest küljest otsib Valge Maja üksteisemõistmist Moskvaga, lootes maailma naftaturgu tasakaalus hoida. See kõik on väga kummaline," lausus Portnikov.
Portnikov tunnistas, et viimasel ajal just sõna "kummaline" kirjeldab tema jaoks kõige paremini maailmas toimuvat. Näiteks peale Vene agressiooni tõrjumist püüab Kiiev tõrjuda ka Ungari peaministri Viktor Orbani rünnakuid. Viimane süüdistab Ukrainat naftatoru Družba ehk Sõpruse parandamata jätmises pärast Vene raketirünnakut. Selle tõttu jäi Budapest odavast Vene naftast ilma – täpselt enne parlamendivalimisi.
"Orbanil on suur risk esimest korda viimase 15 aasta jooksul valimised kaotada. Ta võitleb võimule jäämise nimel. Selleks kasutab ta vastasseisu Ukrainaga. Ta kujutas Ukrainast ja Zelenskist isiklikult vaenlasi ning ehitab sellel oma valimiskampaania," nentis Fesenko.
"See ei töötanud ega tööta ka edaspidi. Me hea meelega lepime ukrainlastega paljudes küsimustes kokku, kuid survele me ei allu. Igasugune šantaaž on meie jaoks vastuvõetamatu," ütles Orban.
Kuid siiamaani oli just Ungari Orbani näol šantažeerija rollis, blokeerides Euroopa abi Ukrainale.
"Meie jaoks see on probleem kahes osas. Üks on see, et takistatakse Ukrainat Euroopa Liidu rahastuse saamisel 90 miljardi euro ulatuses ja Venemaa-vastase 20. sanktsioonipaketi vastuvõtmist. Potentsiaalselt on ka risk, juhul kui Orban võimule jääb, et ta blokeerib Ukrainale eurointegratsiooni tee," lausus Fesenko.
"Naftatoru Družba pommitasid venelased, mitte meie. On arusaamatu, miks nad ei esita pretensioone neile. Nad nõuavad meilt kiirkorras selle taastamist, mida venelased pommitasid, kuid ei esita Moskvale mingeid pretensioone. See on kummaline," ütles Portnikov.
Ei midagi kummalist, leidis Fesenko. Tema sõnul naftatoru küll taastatakse, aga pärast valimisi.
"Paljud Ukrainas on Družba naftatoru taastamise vastu. Zelenski ise ütles, et ta ei taha eriti seda taastada, sest Venemaa teenib sellega raha. Kuid antud juhul on tegemist partnersuhetega Euroopa Liiduga. Siin on palju tähtsamaid küsimusi Ukraina jaoks, näiteks Euroopa Liidu rahaline abi Ukrainale. Ma arvan, et see probleem lahendatakse koostöös Euroopa Komisjoniga, mitte Orbaniga," lausus Fesenko.
Toimetaja: Marko Tooming








