Uudam: piiratud ressurssidega riik ei saa olla kõiges väga hea
Eesti riik peaks koostöös erasektoriga leidma valdkonnad, mida eelisarendada, et maailmamastaabis edukaks ja tuntuks saada, ütles riskikapitalifondi Karma Ventures kaasasutaja Margus Uudam. Ühtlasi tõi Uudam "Esimeses stuudios" välja, et Eesti ja teised väikesed riigid, kellel on piiratud ressursid, ei saa olla igas valdkonnas väga head.
Eelmisel nädalal toimus tööandjate aastakonverents, kus nii president Alar Karis kui ka riskikapitalifondi Karma Ventures kaasasutaja Margus Uudam ütlesid välja üsna sarnase mõtte, mis läheb vastuollu Eesti senise kursiga: Eesti peaks tegema konkreetsemaid valikuid, valima välja konkreetsemaid kaarte, millele oma tuleviku konkurentsieelis fokusseerida.
Uudami hinnangul on see oluline, kuna senine Eesti majanduspoliitika on olnud üsna samasugune iseseisvumise ajast alates.
"Hea majanduskeskkond, lihtne maksupoliitika, tasakaalus riigieelarve ja ettevõtted toimetavad nii, nagu nad toimetavad – see on meil toiminud väga hästi ja ma ütleksin, et need on väga julged ja õiged valikud olnud. Samas viimased ligi 20 aastat on tehnoloogiainvesteeringuid õnnestunud vaadata ja vaadata erinevaid riike, mis tehnoloogiaid nad arendavad, kuidas nad motiveerivad, mis valikuid nad teevad. Tundub, et päris mitmed väiksemad riigid panustavad teatud kaartidele. Ehk väike riik, kelle ressursid on piiratud, ei saa kõiges olla väga hea. President alustas seda konverentsi täpselt nende sõnadega," selgitas Uudam konverentsil väljakäidud mõtet "Esimeses stuudios".
Uudami sõnul peaks Eesti väikese riigina tegema valikuid, kuna meil ei ole võimalik kõigis valdkondades tipus olla, mis tähendab, et osa asju tuleb kõrvale jätta.
"Seda võetakse tõenäoliselt väga mustvalgelt, et me hakkame tegema seda ja siis turiste enam vastu ei võta ning põllumajandust enam ei tee ja allhanget ning uksi-aknaid enam ei tooda. Asi on ju kaugel sellest, et eks kõigil riikidel on kõik sektorid mingil kujul esindatud. Küsimus on aga selles, kus spetsiaalselt hoogu antakse," ütles Uudam.
Kuigi Eesti on tähelepanu pälvinud digieduloona, siis Uudami hinnangul peaks hindama, millistel tarkvaradel ja lahendustel mõne aasta pärast üldse siin väärtust on, arvestades tehisintellekti arengut.
"Meie digiedulugu on baseerunud peamiselt e-riigil ja väga mitmetel edulugudel, mis on tekkinud teatud määral juhuslikult. Meil ei ole sektorit, mis toodab süstemaatiliselt haridusest teatud tüüpi kompetentsi, seejärel teatud tüüpi iduettevõtteid ja globaalseid ettevõtteid. Skype'i kõned olid sel ajal olemas (kui Skype loodi - toim), Bolt ja Uber eksisteerisid, Pipedrive – CRM-e (kliendihalduse tarkvara - toim) oli sadu maailmas sel hetkel, Veriff – rahapesulahendusi maailmas eksisteeris. Me oleme seal erinevates valdkondades teinud üsna hästi, aga sel kõigel on selline juhuslikkus taustal ja mingis mõttes on see olnud selle senise majanduspoliitika lähtepunkt, et me teeme hea keskkonna ja te teete siis, mis te ise tahate," ütles Uudam.
Uudami hinnangul võiks riik ja erasektor koos valida valdkonnad, mida metoodilisemalt arendada, kuid tõdeb, et säärane lahendus ei meeldi arvatavasti kellelegi.
"See on selle mündi teine pool, et nende valikute tegemine on ääretult riskantne ja kes seda riski tahaks võtta? Kui me teeme kaks, kolm, neli sektorit, mille osas me tahame saada maailmas täiesti tuntuks ja tugevaks, siis kas see tuleb kellegi arvelt? Võib-olla see tuleb enamuse arvelt, aga kokkuvõttes me riigina ikkagi võidame. Seda peaks vaatama siiski rohkem kui niisugust põldu, kus me üsna viljakale peenrale pöörame natuke rohkem tähelepanu ja vaatame, et kas meil õnnestuks seal natuke rohkem kasvatada," selgitas Uudam.
Karma Ventures kaasasutaja sõnul on Eestil hea positsioon mitmes valdkonnas, kus võiks mõelda arengu kiirendamisele.
"Näidetena ma võiks tuua välja personaalmeditsiini. Meil on olemas geenipank, meil on olemas digilugu ja need kaks asja koos ühes riigis on üsna haruldane nähtus ja mõned vist kannavad nutisõrmuseid. Minu sõrmus teab, kuidas ma olen viimased kaheksa aastat maganud, liikunud, mis on mu stressitase, aga ta ei tea midagi mu geenidest ja ta ei tea midagi mu digiloost. Mu perearst ja digilugu aga ei tea mitte midagi, mis on siin sõrmuses või mis puudutab mu geene. Geenid iseseisvalt loomulikult ei tea kahest teisest väga midagi. Meil siin liikumist on, meil on siin potentsiaali, meil on siin kompetentsi. Meil on väga suur eelis ja võimalus maailmas näidata, mismoodi personaalmeditsiini teha," ütles Uudam.
Uudami hinnangul on vaja aga väga suurt visiooni, et kogu potentsiaali ära kasutada.
"Siin on väga oluline see, et kindlasti on valdkondi, tehnoloogiaid, kus meil on potentsiaal ise arendada, aga väga palju on võimalik teha ka partnerlusi ja nendel suurtel tehnoloogiaettevõtetel meiesuguse riigiga võib olla väga huvitav partnerlust teha, sest meie andmed on unikaalsed ja väga huvitavad," lausus Uudam.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Johannes Tralla








