RAB kohtusse viinud LHV Panga vastavuskontrolli juht Ants Soone selgitas, et kohtusse pöördumise ajendiks olid õiguskantsler Ülle Madise varasemad tähelepanekud.

"See kohtuotsus näitab seda, et õiguskantsleri tähelepanekud on õiged. Et Eesti tänane õigusruum ei võimalda rahapesu andmebürool küsida pankadelt pangakonto väljavõtteid," märkis ta.

Erinevalt teistest Eesti pankadest otsustas LHV asuda oma kliendi andmete kaitseks kohtuteele, viidates seaduse rikkumise ohule.

"Kui me anname välja pangakonto infot sellisel juhul, kui selleks puudub õiguslik alus, siis me rikume ise seadust. Oluline ongi, et pangakonto andmete hoidmine on tegelikult usalduse aluseks panga ja kliendi vahel," rõhutas Soone. Tema sõnul peab riik andmeid küsides tegema seda alati õiguspärase alusega.

Kohtuvaidluse ajal keeldus pank RAB-ile andmeid väljastamast.

"Pärast õiguskantsleri analüüsi me palusime RAB-ile neid andmeid mitte küsida, kuni õigusraamistik on korda tehtud. RAB siiski nõudis meilt neid andmeid ja meie palusime siis kuni kohtuotsuseni peatada selle korralduse täitmine osas, milles küsiti konto väljavõtet," selgitas Soone protsessi kulgu.

Rahapesu andmebüroo huvi andmete vastu oli järjepidev, küsides neid LHV-lt perioodi jooksul korduvalt. "Praegu lahendas kohus neli meie kaebust korraga ehk nendel neljal juhul, mis liideti üheks asjaks, leidis kohus, et õigust RAB-il andmeid saada ei ole," kinnitas Soone, lisades, et ootel on veel rida lahendeid.

Samal ajal, kui teised pangad on Soonele teadaolevalt jätkanud andmete väljastamist, ootab sektor nüüd seadusandja käike. Riik on seni teinud kaks katset seadust muuta, kuid mõlemad on pälvinud õiguskantsleri ja huvigruppide tugevat kriitikat.

"Esimene kord läks aia taha, seal kritiseeris seda eelnõu ja seletuskirja õiguskantsler ja mitmed teised huvigrupid. Nüüd see teine katse pälvis sama ulatuslikku kriitikat, kuid meile teadaolevalt soovitakse selle teise versiooni pealt siiski seadust muutma minna. Mis kujul see täpselt välja hakkab nägema, seda ma ei oska öelda," kirjeldas Soone olukorda seadusloomes.

"Meie seisukoht on endine: õiguskantsler analüüsis seda situatsiooni väga põhjalikult, tõi selgelt välja tänase õigusraamistiku puudused ja andis ka suunised, mida peab täpselt tegema selle korrastamiseks. Paraku ei ole kõigi nende tähelepanekutega arvestatud ja seda näitab ka õiguskantsleri kriitika seaduse esimesele parandusversioonile. Riigil ongi tegelikult võimalus kogu laekunud tagasisidet arvesse võtta ja see raamistik korda teha," sõnas Soone.

Soone rõhutas, et küsimus on laiem kui pelk pangasaladus – tegemist on põhimõttelise privaatsuse riivega.

"Ma arvan, et see ei olegi üksnes küsimus pangasaladuses, vaid privaatsuses. Üks on kindlasti see, mis on toimunud pangasaladuse ümber, aga neid kaasuseid on veel – on olnud juttu numbrituvastusest ja muustki," sõnas ta. Soone sõnul on privaatsus ühiskonnale kriitilise tähtsusega: "Ühiskonna jaoks on privaatsus oluline teema ja privaatsus on oluline muuhulgas seetõttu, et läbi privaatsuse kaitse on meil võimalik realiseerida väga mitmeid põhiõiguseid".

Soone lisas, et konto väljavõte pole lihtsalt paber: "See konto väljavõte joonistab üsna detailse pildi sellest, kuidas keegi oma igapäevast elu elab".

RAB: meil see õigus on ja kaebame otsuse edasi

Rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker ütles ERR-ile, et tegemist oli alles esimese astme kohtuotsusega, mille RAB kindlasti kaebab edasi.

"Me ei ole kohtu tõlgendusega nõus, ja loodetavasti ühel hetkel võtab kohus vastu lõpliku otsuse, kus see õigus siis täpselt on," lausus Mäeker.

Mäeker ütles, et RAB-i põhiline argument järgmises kohtuastmes on see, et rahapesu andmebürool on olnud õigus aastast 2000 pangakontodele ligi saada.

"Seadusandja on selle seadusesse sätestanud ja vahepeal muutunud seadus ei kitsendanud büroo õigust, vaid sätestas selle teises ligipääsumehhanismis, milleks on täitmisregister. Me ei näe ühestki seadusesättest, seletuskirjast ega komisjonide dokumentidest, et parlamendil oleks olnud soov seda õigust piirata," sõnas Mäeker.

Teine argument on see, et rahvusvaheline standard ja Euroopa Liidu direktiiv näevad rahapesu andmebüroole ette maksimaalselt laia ligipääsu.

"Järgmise aasta juulikuuks ülevõetav direktiiv ütleb samuti täiesti sõnaselgelt, et rahapesu andmebürool peab olema ligipääs pangakontodele. Muud moodi ei olegi võimalik rahapesu vastu võidelda – kui inimeselt varastatakse raha, siis on kurjategijaid võimalik kätte saada vaid vaadates, kuhu see raha välja jõuab. See ongi rahapesu andmebüroo ülesanne: seda raha jälitada, sellele piirangud seada ja kaardistada kuritegelikud organisatsioonid," lausus Mäeker.

Rahandusministeeriumis töös oleva eelnõu teise versiooniga võib Mäekeri sõnul rahule jääda.

"Sellega täpsustatakse rahapesu andmebüroo õigusi, nagu rahandusministeerium eelnõus kirjutab: et bürool on ka seni olnud õigus ligipääsuks, aga eelnõu ütleb selle sõna-sõnalt välja," lausus Mäeker.

Mäeker selgitas, et see on erinev teiste asutuste lähenemisest – ühelgi teisel asutusel ei ole täna seaduses kirjas, et nad saavad ligi pangakontodele.

"Ükski seadus ei ütle näiteks seda, et uurimisasutus peab ligi saama pangakontole, aga nad peavad ligi saama pangasaladusele. Ka hetkel kehtiv seadus ütleb, et rahapesu andmebürool peab olema ligipääs pangasaladusele, aga ühiskond ootab, et seal oleks kirjas ka sõna "pangakonto". Seda rahandusministeerium hetkel teebki ja loodetavasti liigub see eelnõu õige pea parlamendi poole," lausus Mäeker.

Kohtuotsus: segased seadused jätavad inimese riigi suva meelevalda

Vaidlus sai alguse Rahapesu Andmebüroo (RAB) nõudest, et LHV Pank väljastaks neile mitmete klientide täielikud konto väljavõtted. RAB tugines oma igapäevasele tööle – nad peavad tuvastama rahapesu ja terrorismi rahastamist. Nende vaates on konto väljavõte teave, mida neil on õigus küsida.

Tallinna halduskohus ja LHV asusid aga teisele seisukohale. LHV argumenteeris, et konto väljavõte ei ole lihtsalt rida numbreid. See on isikuprofiil. See näitab, kus sa elad, millistes poodides käid, milliseid erakondi toetad, milliseid terviseteenuseid ostad ja kellega suhtled. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on see sekkumine inimese eraelu puutumatusse. Seega peab selliseks sekkumiseks olema väga kaalukas põhjus ja selge seaduslik alus.

Kohus analüüsis Eesti seadusi ja leidis sealt musta augu. Eestis kehtiv rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) ütleb, et RAB võib küsida teavet. Samas sätestab krediidiasutuste seadus (KAS), et pangasaladust tohib riigiasutustele väljastada vaid siis, kui seaduses on selleks otsene volitus. Kohus leidis, et need kaks seadust ei klapi omavahel kokku. Praegune sõnastus on nii segane, et isegi juristid ei suuda üheselt mõista, millal ja kui palju andmeid tohib küsida. Õigusriigis ei tohi aga kodanik ega ettevõte jääda riigi suva meelevalda.

RAB väitis, et kuna Euroopa Liidu direktiivid näevad ette kiiret ligipääsu finantsinfole, siis peaks see kehtima ka Eestis. Kohus tuletas meelde riigiõiguse põhitõde: direktiiv on juhis riigile seaduse tegemiseks, kuid see ei asenda seadust ennast. Kui riigikogu pole direktiivi nõudeid selgelt Eesti seadusesse kirja pannud, ei saa ametnik sellele tugineda, et inimeste õigusi piirata.

Kohus tõi välja ka olulise erisuse: kui politsei uurib konkreetset kuritegu kriminaalmenetluses, siis on neil selged reeglid ja kohtuniku luba andmete saamiseks. RAB aga teostab haldusjärelevalvet, mis on ennetav tegevus. Kohus leidis, et ennetava kontrolli käigus ei saa olla riigil automaatset ja piiramatut ligipääsu kõigile andmetele, ilma et oleks selge, millist konkreetset ohtu välditakse.

Kohus märkis ka, et isegi kui eesmärk on üllas ehk võitlus kuritegevusega, ei pühenda eesmärk abinõusid. Kui riik soovib näha inimeste pangaarveid, peab riigikogu võtma vastu seaduse, mis ütleb täpselt: kes, millal ja mis tingimustel seda teha tohib. Lõpetuseks mõisteti riigilt LHV kasuks välja üle 25 000 euro menetluskulusid.

Kohtuotsus pole jõustunud.