Saareriik esitas EL-i liikmeks astumise avalduse 2009. aastal, aasta pärast finantssektori šokeerivat kokkuvarisemist.

Läbirääkimised algasid 2010. aastal, kuid peatati kolm aastat hiljem, kui võimule tuli varasemast euroskeptilisem valitsus. 2015. aastal teatasid tollased võimud kõneluste lõpetamisest.

Välisminister Thorgerdur Katrin Gunnarsdottir ütles ajakirjanikele, et esitab ettepaneku parlamendile järgmise nädala alguses.

"Kavatseme esitada rahvale järgmise küsimuse: "Kas läbirääkimised Islandi Euroopa Liiduga ühinemise üle peaksid jätkuma?". Seejärel saab rahvas vastata kahe variandiga: "Jah, läbirääkimised peaksid jätkuma" või "Ei, need ei tohiks jätkuda"," ütles minister.

Vasaktsentristliku koalitsioonivalitsuse kolm erakonda olid oma valitsusprogrammis kokku leppinud, et korraldavad sel teemal hääletuse 2027. aasta lõpuks.

Peaminister Kristrun Frostadottir ütles, et aeg rahvahääletuseks on õige.

"Island on tugev majanduslikult, kuid ka rahvusliku enesekindluse poolest ning seega võimeline seda otsust langetama," ütles Frostadottir.

Valitsuse teatel oli Islandi ühinemisläbirääkimiste peatamise hetkeks 33 peatükist avatud 27 ja 11 neist lõpetatud.

Kalandust käsitlevat peatükki, mida peeti kõige keerulisemaks, ei olnud avatud.

Euroopa Liidu laienemisvoliniku Marta Kosi sõnul seisab Island nüüd silmitsi olulise otsusega. 

"Island on juba tugev ja strateegiline partner," ütles Kos reedel AFP-le edastatud avalduses.

"Konkureerivate mõjusfääridega maailmas pakub EL-i liikmesus ankrukohta väärtustel, jõukusel ja turvalisusel põhinevasse blokki," ütles Kos.