Laagrite käibemaksuvabastus on tänaseni küsimärgi all

Laste- ja noortelaagrite korraldajad pole tänaseni saanud riigilt kindlaid vastuseid, kas käibemaksuplaaniga jätkatakse või lubatakse neil jätkata senise praktiga, mille järgi olid laagrikorraldajad üldjuhul käibemaksu tasumisest vabastatud.
Eesti Laagrikorraldajate Liit kirjutas läinud kuul rahandusministeeriumile (RM), et paluda selgitust olukorrale, et rahandusministeeriumil ja haridus- ja teadusministeeriumil (HTM) puudub ühtne arusaam sellest, kas ja kuidas laagriteenused maksustamisele kuuluvad.
Laagrikorraldajad muretsevad, et kui laagrite eest tuleb tulevikus - või ka tagasiulatuvalt - maksta käibemaksu, siis tõuseb osalemistasu ja lastelaagrid muutuvad kallimaks ja kättesaamatumaks, ning võib väheneda ka osalejate hulk. Esimest korda juhtisid laagrikorraldajad probleemile tähelepanu juba sügisel.
"Laagrikorraldajad on lähtunud HTM-i tõlgendusest, s.o sellest, et laste- ja noortelaagrid on osa õppetegevusest ning ei kuulu üldjuhul käibemaksuga maksustamisele. Lisaks on ebaselge, mille alusel tuvastatakse laagriteenuse äriline eesmärk või selle puudumine. Kui HTM on pidanud laste- ja noortelaagrite korraldamist olemuslikult või valdavalt mitteärilisel eesmärgil toimuvaks, siis rahandusministeeriumi vastusest järeldub, et see sõltub teenuse hinnast või sellest, kuidas laagrikorraldaja ise oma tegevust määratleb," kirjutas laagrikorraldajate liidu nimel Kaur Kötsi.
Kötsi märkis, et ebaselgus nendes küsimustes paneb laagrikorraldajad äärmiselt keerulisse olukorda.
RM: Praegune seadus näeb ette käibemaksu
Rahandusministeerium ütles laagrikorraldajate liidule vastuseks, et huvikooli teenuse osutamisel lähtutakse käibemaksuseadusest, mille kohaselt maksuvabastust rakendatakse juhul, kui koolitust osutatakse mitteärilisel eesmärgil.
"Noorsootöö seaduse kohaselt noortelaagris ja projektlaagris osutatakse noortele tervistavat ja arendavat puhkuse teenust. Seega noortelaagri ja projektilaagri teenus ei ole maksuvaba koolitusteenus ega sotsiaalteenus ning teenust maksustatakse üldise korra kohaselt," sõnas ministeeriumi ametnik.
Laagrikorraldajad on varem väitnud, et Euroopa Liidu direktiiv ütleb, et haridus- ja noorsootööteenused peaksid olema maksuvabad.
Vastuseks sellele väitele ütles ametnik, et Euroopa Kohtu otsuste kohaselt ei hõlma maksuvabastused kõiki avalikes huvides tegevusi, vaid ainult neid, mis on käibemaksudirektiivis loetletud ja üksikasjalikult kirjeldatud.
"Maksuvabastuste määratlemiseks kasutatud termineid tuleb tõlgendada kitsalt, kuna need on erandid üldpõhimõttest, mille kohaselt maksustatakse iga teenus, mida maksukohustuslane tasu eest osutab," lausus ametnik.
Samas lisas ametnik, et rahandusministeerium otsib koos haridus- ja teadusministeeriumiga lahendust seaduste muutmiseks, et oleks võimalik koolitusega seotud noorte- ja projektilaagritele teatud tingimustel ikkagi maksuvabastust rakendada.
"Senini, kuni noortelaagri ja projektilaagri teenus ei ole Eesti seadustes käsitletud koolitusteenusena, laagriteenustele maksuvabastust ei rakendata," võttis ametnik olukorra kokku.
Valitsus andis taas laagritele lootust, et seadust täpsustakse
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et HTM-i seisukoht pole muutunud, sest lastelaagrite kättesaadavus on Eestis niigi suhteliselt piiratud. "seni on olnud praktika, et lapsevanema makstud tasu ei ole maksustatud, kui seda maksustada teeb see olukorra lapsevanematele keerulisemaks. Laagrid muutuvad kallimaks. HTM kuidagi ei toeta laagrite maksustamist," rääkis Kallas.
Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) lisas, et ka tema ei poolda laagrite maksustamist.
"Hea uudis on see, et HTM ja rahandusministeerium omavahel suhtlevad, et leida lahendus, et laagrid oleksid sarnaselt koolitustele maksuvabad. Kui on vaja seadust täpsustada, - ilmselt see on noorsootööseadus, selle üle debatt käib, - siis täpsustame. Ehk saame selle tehtud," rääkis peaminister.
Kui tempokalt teha, siis saab selle seadusemuudatuse valmis ka selleks suveks. "Kui meil on pigem täpsustamine, siis saab ka selleks suveks tehtud," lisas Michal.
Täpselt sama ütles Michal laagrikorraldajatele ka sügisel, kuid seadusemuudatuse tegemist ette ei võetud.
Eestis tegutseb 27 püsilaagrit ja 84 projektlaagrit. Paljud neist tegutsevad MTÜ-dena, mis ei ole seni lastelaagrite korraldamiselt käibemaksu tasunud. Laagrite korraldajate hinnangul oleks laagriteenuse pakkumise eest käibemaksu nõudmine senise praktika muutmine.
Toimetaja: Mari Peegel








