See jätab riigi ja ettevõtjad ilma tuludest, sest laevad saavad neid teenuseid naaberriikidest. Laeva veealune inspektsioon ankrualal. Need on Tuukritööde OÜ juhi Kaido Peremehe ülesvõtted sellisest tööst. Viimased paar kuud ei luba Eesti neid oma ankrualal enam teha, ütleb Peremees.

"Üsna palju juhtumeid on olnud, kus jääs propellerivigastuse kahtlusega laev on tulnud, et seda inspekteerida ja võib-olla ka remontida. Meilt on keeldutud. Ja kuhu ta siis läheb – Ventspils, Gdansk ja põhiliselt Taani väinad, kus see käib täie hooga," nentis Peremees.

Kaitseministeerium põhjendas: "Samm sunnib agressorriigi Venemaa Soome lahe sadamaid teenindavaid aluseid kasutama nende jaoks ebamugavaid, kulukamaid ja logistiliselt keerukaimaid lahendusi. On oluline piirata Venemaa sõjamasinat õlitava varilaevastiku tegevust."

Peremees väidab aga, et mitte kõik teenindamata jäetud alused ei õlita Vene sõjamasinat.

"Me räägime puhtalt ainult valdavalt EL-i omanikega, kindlasti mitte mingisuguse sanktsiooni all – ka kaup ei ole sanktsioneeritud. Tuli üks laev, kes väljus Soomest, tuli Eesti reidile, et varusid täiendada. Ja siin keelduti umbes sellise põhjendusega, et hoolduskohustuse täitmata jätmisega – ise ei olnud piisavalt hoolikas, ei varunud piisavalt. Laev läks Soome tagasi. Soomes tohtis," ütles Peremees.

Kaitseministeerium ei täpsustanud, kas piirangud laienevad ka teiste riikide laevadele. Eesti Mereakadeemia doktorant-nooremteadur Jaak Viilipus ütleb, et ankrualal teenuste osutamine on maailmas levinud ekspordiartikkel, mis toob sisse riigile ja ettevõtetele. Kolmkümmend aastat on Eesti seda teinud.

"See on puhas majanduskahju Eestile ja Eesti ettevõtetel jääb see tulu tegelikult ja Eesti majandusel tervikuna saamata. Seetõttu peaks selliseid teenuseid kindlasti lubama. Selgelt seda reguleerima ja ennekõike ettevõtetele andma selle selguse, millistel juhtudel on võimalik neid teenuseid osutada ja millistel juhtudel mitte," rääkis Viilipus.

Tegevusi ankrualadel reguleerib riigipiiri seadus, selgitas Viilipus. See on siseministeeriumi haldusala, kuid rakendajaks merevägi, mille koosseisu kuulub 2023. aastast kunagine piirivalve laevastik koos selle ülesannetega.

"Seega tuleks siseministeeriumil, kaitseministeeriumil ja teatud osas ka kliimaministeeriumil, kes vastutab täna meremajanduse eest, maha istuda ja panna paika selged regulatsioonid, kas ja kuidas saavad ettevõtted toimetada, kui nad tahavad ankrualadel teenuseid osutada," nentis Viilipus.

"Kui sa vaatad reaalsust, siis üha enam hakkab olukord meenutama sellist, et üksteist käest kinni hoida ja laulda, et tuule suund on nord. Ja meie mereriik on rohkem nagu lauludes ja muuseumis, kui me nii jätkame," lisas Peremees.