Õhulöögid Teherani pihta on suvise rünnaku teine vaatus
Iraani tuumaprogrammi võtmetegelasi on rünnatud juba ammu kirurgiliste löökidega ehk jutt käib sündmuste ahelast, mis viis Iraani kõrgeima usujuhi tapmiseni möödunud nädalavahetusel.
Teist korda kahe kuu jooksul vahetas USA jõuga vaenuliku riigi juhti, mis on moodsal ajal ennenägematu nii sõjaliselt kui ka geopoliitiliselt. Üks asi on survestada Venezuelat, hoopis teine Iraani usuliidri Ali Khamenei tapmine, kelle taga oli suur riik ja sõjavägi. Et mõista sündmusi, mis viisid Iraani ründamiseni möödunud nädala lõpus, tuleb kerida aega pisut tagasi.
Õhulöögid Teherani pihta pole midagi uut. Mullu 13. juunil ründas Iisrael Ameerika Ühendriikide toel Iraani, enda sõnul ennetavalt.
"Äsja käivitas Iisrael sihipärase sõjalise operatsiooni Tõusev Lõvi, mille eesmärk on peatada Iraani oht Iisraeli ellujäämisele," ütles Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu. "Me ründasime Iraani tuumarikastamise programmi südant. Me ründasime Iraani tuumarelva loomise programmi südant," lisas Netanyahu.
Iraan eesotsas kõrgeima usujuhiga vandus kättemaksu ja tegi raketirünnaku Iisraeli pihta.
"Me ei luba neil pääseda puutumatult sellest tohutust kuritööst, mille nad toime panid," nentis endine Iraani usujuht Ali Khamenei.
Iraan lõi suuresti ameeriklaste abiga oma algselt energiatootmiseks mõeldud tuumaprogrammi juba 1950. aastatel, veel šahhi valitsemisajal. 1970. aastal ratifitseeris riik ka tuumarelva leviku vastase kokkuleppe.
"Me oleme valmis kuulutama välja tuumavaba tsooni," ütles Iraani valitseja Mohammad Reza Pahlavi.
Islamirevolutsioon 1979. aastal tõukas troonilt šahhi ning muutis Iraani ajapikku Ameerika ja Iisraeli suhtes vaenulikumaks. Näiteks 2001. aastal nimetas toonane USA president George W. Bush Iraani üheks kurjuse telje riigiks.
"Massihävitusrelvi ehitades on need režiimid tõsine ja kasvav hädaoht," lausus Bush.
Aastate jooksul on toimunud pidev surve avaldamine, kus diplomaatia ja sanktsioonidega on püütud takistada religioosset diktatuuri tuumapommi saamist. Eksperdid on aastakümnete jooksul korduvalt hoiatanud, et ajatollade režiim on vaid nädalate või päevade kaugusel selle võimekuse loomisest.
"Siin on koordinaadid," sõnas Netanyahu.
Tuumarelvastatud Iraan on suurim oht Iisraelile, kelle territooriumile jõuaksid raketid vähem kui kümne minutiga. Iraan toetab rühmitusi Hezbollah ja huthid ning on Venemaa liitlane sõjas Ukraina vastu. Seetõttu on Iraani tuumaprogrammi metoodiliselt häiritud küberrünnakute ja atentaatidega. 2025. aasta juunis alustati USA presidendi Donald Trumpi toel ulatuslikku õhurünnakut.
"Üürikese aja eest andis USA sõjavägi ulatuslikud täppislöögid Iraani režiimi kolmele peamisele tuumarajatisele," teatas Trump.
Laibad Teherani tänaval
Välksõja teisel päeval jäädvustas liikluskaamera Teherani tänaval stseeni, kus raketilöökides hävisid majad ja autod.
"Terve pood värises. Jooksin teisele poole. Nägin oma silmadega, kuidas autod õhku paiskusid. Kõik paiskus õhku, nii asfalt kui ka autod. Laipu oli hirmus näha. Ma polnud varem surnukeha puudutanud, see oli hirmutav," kirjeldas mahlapoe müüja Ali.
Muuhulgas purunes veemagistraal, mis uputas tänava. Põhiline sihtmärk näis olevat hoone, kus asusid pank ja usuorganisatsiooni kontorid. Ali sõnul käisid seal koos ametnikud, kelle täpset rolli ta ei teadnud.
"Nad olid meie kliendid. Alles pärast pommitabamust saime teada, et see on valitsushoone. Nad tulid siia koosolekule tööasju arutama," lisas Ali.
Kaheteistkümne päeva vältel toimus 360 õhulööki 27 provintsis. Tuumarajatiste ja õhutõrjekomplekside kõrval tapeti väidetavalt tuumaprogrammiga seotud teadlasi ja sõjaväelasi, sealhulgas 35 kindralit.
"See oli argpükslik terroristlik tegu, mis hõlmas atentaate, terroristlikku taktikat ja sõjakuritegusid. See koletis arvab, et võib tappa, keda soovib, oma suva järgi, millal iganes. See õõnestab maailmakorda," ütlesid Iraani asevälisminister Esmaeil Baghaei ja endine asepresident Masoumeh Ebtekar.
Iraan vastas raketirünnakuga, kuid enamiku rakettidest pidasid kinni Iisraeli õhukaitse ja USA merevägi. Iisraelis hukkus 31 inimest. Ebtekar ja Baghaei väidavad, et Teheran ei arenda tuumarelva. Nende sõnul on maailma reaktsioon kahepalgeline, sest Iisraelil endal on tuumalõhkepead.
"Kõik teavad, et Iisrael on tuumariik. Nad ei ole liitunud tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga. Neid ei inspekteerita. Nad tegutsevad karistamatult ja teevad, mida tahavad," sõnas Ebtekar.
"See on osa topeltstandardist. Iraani tuumaprogramm, mida Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur rangelt inspekteerib, pälvib rahvusvaheliselt kogukonnalt suurt tähelepanu. Sest Iisraelis valitseb institutsionaalne paranoiline hirm, et tulevikus võidakse rahumeelseid vahendeid kasutada tuumarelva loomiseks," lisas Baghaei.
"Kui Venemaa Ukrainat ründas, valitses läänes meelepaha. Rünnak mõisteti hukka ja Venemaale kehtestati sanktsioonid. Iisraeli režiim korraldas Iraani vastu ennetava rünnaku. See on sarnane juhtum," nentis Ebtekar.
Suvises rünnakus hukkus ligi 1200 Iraani inimest
Salvestuse hetkel on rünnakust möödas neli kuud. Pealinna äärses mošees on väljas hukkunute pildid, nende seas varem tapetud Mohsen Fahrizade, keda kutsuti Iraani Oppenheimeriks, ja Teherani ülikooli tuumateaduste osakonna juht Abdolhamid Minušehr. Teadlase kodule tehtud rünnakus hukkusid ka tema pereliikmed ja naabrid.
"Tema surnukeha leiti poolitatult müüri kõrvalt. Neid ei saa inimesteks kutsuda. Nad ei hooli kellestki, ei lastest ega täiskasvanutest. Nad ei halasta oma huve esindades kellelegi," jutustas kohalik elanik Morteza.
Rünnaku esimesel õhtul püüdis Iisrael tabada tuumateadlast Sedighi Saberit, kuid ebaõnnestunult. Sõja viimasel päeval leiti ta üles Kaspia mere äärsest linnast. Rünnakus tema kodule hukkus lisaks teadlasele 14 inimest.
Kaheteistkümne päeva väldanud kampaanias hukkus Iraanis kokku ligi 1200 inimest. Järgnes vahistamislaine, kus riigimeedia andmetel peeti kinni 21 000 isikut, keda süüdistati spionaažis. Toimusid kiired kohtuprotsessid ja hukkamised.
"Ükski riik ei luba riigireetmist. Sõja ajal toimunud reetmist ei andesta ükski riik ega inimene," märkis Baghaei.
Mossadi endise välioperatsioonide juhi Rami Igra sõnul kasutasid USA ja Iisrael tehnoloogilist üleolekut, kuid värvasid ka agente kohapeal.
"Pole vaja Mata Harisid. Neid pole enam olemas. Teisel pool on vaja ohverdatavat inimest, kes on valmis töötama ideoloogia või raha nimel. Kes viiksid läbi väikseid missioone, mis annavad kokku ühe suure missiooni," selgitas Igra.
"See oli suursaavutus, sest Iraan ei saanud käiku lasta olemasolevat plaani Iisraeli ründamiseks. Teine pool oli seotud tuumarikastamise paikadega. Iisrael peaaegu hävitas USA kaasabiga kõik Iraani rikastuspaigad. Ent siin on suur küsimärk. Iisraelil jäi kaks suurt eesmärki saavutamata: Iraani režiim ei vahetunud ja tuumaprogrammi võimekus on endiselt alles," nentis Iisraeli sõjaväeluure endine osakonnajuht Danny Citrinowicz.
Epic Fury tagajärjed teadmata
Möödunud aasta kampaania oli ulatuslik ning Trump teatas tuumarajatiste purustamisest. Siiski ütlevad eksperdid, nagu 25 aastat sõjaväeluures töötanud konsultant Citrinowicz, et Iraanil säilis 408 kilogrammi 60-protsendilisele tasemele rikastatud uraani.
"Minu arvates ei saavutanud see sõda seda, mida Washingtoni ja Jeruusalemma riigipead väitsid. See ei õõnestanud Iraani võimekust kasutada olemasolevat rikastatud uraani tuumapommi ehitamiseks," lisas Igra.
Citrinowiczi sõnul on režiimil kuhjuvaid probleeme, kuid õhurünnakud ei ole suutnud seda õõnestada.
Praegune rünnak on ühelt poolt justkui pooleli jäänud töö lõpetamine. Operatsioon nimega Epic Fury ei pruugi aga tuua loodetud lahendust ning selle pikaajalised tagajärjed on teadmata.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: "Pealtnägija"








