Teherani teatel tulistasid nad F-15 sõjalennuki alla, samal ajal kui USA meedia teatas, et Ühendriikide eriväed päästsid ühe kahest meeskonnaliikmest ning teine on endiselt kadunud.

Iraani sõjavägi teatas ka USA A-10 ründelennuki allatulistamisest Pärsia lahe kohal, kuid USA meedia andmetel piloot päästeti.

Sõda puhkes enam kui kuu aega tagasi USA ja Iisraeli rünnakutega Iraanile, milles hukkus riigi kõrgeim juht Ali Khamenei. See vallandas omakorda vastulöögi, mis laiendas konflikti üle kogu Lähis-Ida, raputades maailmamajandust ja mõjutades miljoneid inimesi üle maailma.

USA keskväejuhatus ei vastanud kohe F-15 kaotust puudutavale kommentaaripalvele, kuid Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ütles: "Presidenti on teavitatud."

President Donald Trump ütles telekanalile NBC, et F-15 kaotus ei mõjuta läbirääkimisi Iraaniga, lausudes: "Ei, mitte sugugi. See on sõda."

Iraani sõjaväe operatiivse keskjuhatuse pressiesindaja sõnul "tabas ja hävitas Islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) õhujõudude täiustatud õhutõrjesüsteem Iraani keskosa õhuruumis Ameerika vaenuliku hävituslennuki".

"Lennuk hävis täielikult ja otsingud jätkuvad."

Kohaliku riikliku telekanali Iraani reporter ütles, et igaüks, kes tabab meeskonnaliikme elusalt, saab "väärtusliku tasu".

USA sõjavägi on teatanud mitme lennuki kaotusest Iraani operatsioonide käigus, sealhulgas Iraagis alla kukkunud tankerlennukist ja kolmest F-15 hävitajast, mille Kuveidi väed omade tulega alla tulistasid.

Laupäevased rünnakud

AFP ajakirjaniku sõnul oli laupäeval Teherani põhjaosast kuulda mitut plahvatust.

Kõigi osapoolte rünnakud on üha enam sihikule võtnud majandus- ja tööstusobjekte, mis tekitab kartusi ülemaailmse energiavarustuse laiemate häirete ees.

AFP reporter nägi Teheranist läänes asuva silla ümbruses, mis oli USA rünnaku sihtmärgiks, purunenud akendega villat ja elumaju, kuid mitte ühtegi sõjalist objekti.

Rünnakus hukkus 13 tsiviilisikut ja kümned said haavata, teatas riiklik uudisteagentuur IRNA, viidates Alborzi provintsi märtrite sihtasutusele.

Iraani endine välisminister Mohammad Javad Zarif kirjutas USA ajakirjas Foreign Affairs, et Teheran peaks sõja lõpetamiseks Washingtoniga kokkuleppele jõudma, pakkudes vastutasuks sanktsioonide leevendamise eest oma tuumaprogrammi piiramist ja Hormuzi väina taasavamist.

Iraan on alates sõja algusest selle olulise veetee praktiliselt blokeerinud. Tavapäraselt läbib väina viiendik maailma naftast ja maagaasist.

Iraani sõjaväe pressiesindaja Ebrahim Zolfaghari hoiatas, et vastuseks Trumpi ähvardustele rünnata taristut suurendab Iraan oma rünnakuid piirkonna energiaobjektide vastu.

Reedene droonirünnak Kuveidi riiklikule naftafirmale kuuluvale rafineerimistehasele süütas tulekahjud, samal ajal kui eraldiseisev Iraani rünnak kahjustas elektrijaama ja vee magestamiskompleksi.

Kunagi turvaliseks peetud Pärsia lahe riigid on nüüd ohus, kuna Iraan süüdistab neid USA rünnakute stardiplatvormiks olemises.

Dubai meediabüroo teatas, et võimud reageerisid "väiksemale intsidendile, mille põhjustas õhutõrje käigus alla kukkunud praht", mis langes ühele hoonele jahisadama piirkonnas.

Vigastatutest teateid ei olnud, lisati teates.

Iisraeli sõjavägi teatas reedel, et on kuu aja jooksul alates lahingute algusest Iraani toetatud Hezbollah'ga rünnanud üle 3500 sihtmärgi kogu Liibanonis.

Lisati, et rünnatakse kahte silda Liibanoni idaosas Bekaa orus, et takistada abivägede ja sõjatehnika transporti.

Liibanoni riiklik meedia teatas hiljem, et Iisrael hävitas piirkonnas ühe silla ning kohaliku meedia andmetel sai tabamuse ka teine.

Iisraeli sõjavägi teatas, et on alustanud Beirutis Hezbollah' taristu ründamist.

AFP ajakirjanik kuulis laupäeva varahommikul poole tunni jooksul pealinnas kahte valju plahvatust ja nägi, kuidas ühest plahvatuskohast tõusis suitsu.

Liibanoni tervishoiuministeerium teatas neljapäeval, et sõja algusest saadik on hukkunud 1345 ja haavata saanud 4040 inimest.

Hezbollah ei ole oma kaotustest teatanud.