Boracay, mida The Telegraph nimetab Venemaa droonide emalaevaks, võib lehe andmetel olla seotud üheksa droonirünnakuga Euroopa lennujaamade ja muu infrastruktuuri vastu.

Tanker lahkus Venemaalt 20. septembril ja liikus läbi Läänemere, kus viimase kahe nädala jooksul on olnud mitu intsidenti salapäraste drooniparvedega. Telegraphi jälgimisandmete analüüs näitab, et laev asus korduvalt selle koha lähedal, kus toimusid droonide sissetungid.

Eksperdid on spekuleerinud, et laeva kasutati droonide väljalaskmiseks, mis põhjustasid kaost, kuna sundisid sulgema taristuobjekte ja andsid tööd sõjaväepatrullidele. Selline taktika kujutab endast uut rindejoont Venemaa kasvavas hübriidsõjas Ukraina liitlaste vastu Euroopas, tõdes Telegraph.

Leht toob esile, et laevade jälgimise veebisaidi MarineTraffic andmete kohaselt asus Boracay 22. septembril Kopenhaagenist umbes 90 kilomeetri kaugusel, kui tundmatute droonide tegevus sealse lennujaama kohal peatas selle töö tundideks.

Tanker liikus ümber Taani põhjapoolseima tipu ja suundus mööda selle läänerannikut lõunasse 23. ja 25. septembri vahel. Nendel päevadel suleti droonide tõttu veel neli Taani lennujaama.

25. septembril nähti droone ka Saksamaal Kielis erinevate taristuobjektide lähedal. Ametnike sõnul tegid droonid luurelende sealse elektrijaama, sõjaväe laevatehase, laevanduskanali, haigla ja liidumaa parlamendi juures. Sel ajal asus Boracay Põhjamerel Saksamaa ranniku lähedal.

Hiljem läbis tanker La Manche'i väina ja suundus Prantsusmaa vetesse, kus riigi edelarannikul Prantsuse võimud selle kinni pidasid, võttes laeva kapteni ja esimese ohvitseri vahi alla.

Vene režiimi juht Vladimir Putin eitas neljapäeval Venemaa seotust laevaga, kuid sellest hoolimata mõistis tankeri kinnipidamise ja eriüksuse selle pardale saatmise hukka, süüdistades Prantsusmaad piraatluses.

Seni on Vene varilaevastikku peamiselt seostatud Venemaa agressioonisõja rahastamiseks üliolulise naftaekspordi korraldamisega, millega see aitab Moskvale kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hiilida. Boracay oletatav seos Taani drooniintsidentidega on esimene teadaolev näide selliste laevade võimalikust kasutamisest droonide väljasaatmiseks.

Boracay ehitati 2007. aastal nime all Pacific Apollo, enne kui see ümber nimetati Virgus 13-ks. Alates 2020. aastast on see enne praeguse nime saamist kandnud ka nimesid P Fose, Odysseus, Varuna ja Kiwala. Mõnes dokumendis nimetatakse seda Pushpaks.

Laev kuulub paberite järgi Seišellidel registreeritud ettevõttele Baaj Shipping Limited. Kuigi laev kannab praegu Benini lippu, on selle lipuriigid varem olnud ka Gambia ja Malawi.

The Telegraph meenutab ka, et avalike andmete kohaselt kontrollisid seda viimati Eesti võimud, mis avastasid aprillis laeva kinnipidamise järel sellel 40 puudust. Laeva sertifikaadid osutusid kehtetuks kõiges alates raadioseadmetest kuni pardal olevate ohutusseadmeteni.

Eksperdid on väljendanud muret, et lisaks sanktsioonide rikkumisele ja häirivale tegevusele kujutab Venemaa vanade, ebaselge omandiõiguse ja kindlustuseta laevade kasutamine ka keskkonnaohtu.

"Kõik on eriti mures kindlustuse pärast, sest kui peaks juhtuma õnnetus Vene tankeriga või Venemaa huvide kontrolli all oleva tankeriga ja tekib suur reostusjuhtum, kes siis maksab, kes selle lahendab ja kuidas seda tehakse?" küsis Ühendkuningriigi laevanduskoja poliitikajuht Peter Aylott.

The Telegraph tõi ka välja Ukraina president Volodõmõr Zelenski 28. septembril tehtud hoiatuse, et Venemaa kasutab varilaevastiku laevu droonide lennutamiseks ja juhtimiseks Euroopa linnade kohal.