Riigieelarve seletuskirja kultuuriministeeriumi valitsemisala peatüki avalause deklareerib, et sihipärane kultuuri-, lõimumis- ja spordipoliitika elluviimine tagab eesti kultuuri säilimise, arengu ning jätkusuutlikkuse, elanike heaolu ja ühiskonna sidususe.

Samas peatükis välja toodud kultuuriministeeriumi eelarvedünaamika graafikus joonistub aga välja kurblik pilt, mille kohaselt jagub eelarvest kultuuri jaoks edasistel aastatel järjest vähem raha.

Sellel aastal oli ministeeriumil kasutada olev eelarve 391 miljonit eurot, millest 40 miljonit moodustasid eelmisest aastast ülekantud vahendid.

Järgmisel aastal on eelarves kultuuriministeeriumi real 365 miljonit eurot, edasi väheneb selleks planeeritud summa aga aasta-aastalt, jõudes 2029. aastaks 325 miljoni euroni. Enamiku teiste ministeeriumide valdkondade eelarve samasugust vähenemist ei näita.

Eelarve seletuskiri toob välja, et tegelikult järgmise aasta eelarve justkui ei vähene – kui võrrelda tänavust eelarvesummat, jättes sellest välja 2024. aastast ülekantud vahendid, mida oli 40,2 miljonit eurot, ja valitsuse reservist eraldatud neli miljonit eurot, siis võrreldes selle summaga kasvab järgmisel aastal eelarve ligi üheksa protsendi võrra.

Sellel aastal kärbiti kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet 13,4 miljoni euro võrra ja järgmisel aastal lisandub täiendav 7,95 miljoni eurone kärbe.

Kui tänavu kärbiti kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutuste, hallatavate muuseumide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevustoetusi nelja protsendi ehk 5,3 miljoni euro võrra, siis järgmisel aastal kärbe seletuskirja kohaselt ei süvene.

Siiski sedastab dokument, et järgmisel aastal vähendatakse täiendavalt toetusi ja kulusid, mis ei halva ühegi konkreetse asutuse, kellel on oluline või keskne roll kultuuripoliitika eesmärkide elluviimisel, tegevust või on mõju füüsilistele isikutele minimaalne.

Kultuuriministeeriumis koos valitsusasutuste ja hallatavate asutustega töötab kokku 380 inimest ja suurim asutus on neist Eesti Rahva Muuseum 127 teenistujaga. Koos sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikutega on valdkonnas täiskohaga ametikohti umbes 3600.

Kultuuriministeeriumi valitsemisala on töötasu poolest teiste valitsemisalade võrdluses enim maha jäänud. Positsioon on mitmendat aastat järjest viimane ja mahajäämus süveneb järgmisel aastal eelarve seletuskirja kohaselt veelgi.

Kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk pole pärast 2023. aastat, mil see kerkis 1600 euroni, tõusnud ja seetõttu on selliste töötajate palk püsinud mitu aastat samal tasemel. Järgmisel aastal tõuseb miinimum 1720 euroni.

Kui ministeeriumides on pärast 2023. aastat keskmine palk tõusnud üle kaheksa protsendi ja kogu tööturul 15 protsenti, siis kultuuriministeeriumis on see tõus olnud veidi alla kolme protsendi.