Möödunud nädalal kogunesid Euroopa Liidu riikide kliimaministrid Brüsselis liidu uue 2040. aasta kliimaeesmärgi paika panemiseks. Kokkulepet veel aga ei saavutatud ning suurriikide soovil arutatakse seda riigijuhtide tasandil.

Algselt pidid ministrid leppima kokku eesmärgi 2040. aastaks süsinikuheidet vähendada 90 protsenti. Otsuse langetamine lükati edasi aga peamiselt Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Poola soovil.

Anger-Kraavi sõnul ei saa öelda, et varem kliimaleppeid pigem vedanud riigid nagu Prantsusmaa, oleksid protsessi pidurdamas, vaid nii näiteks geopoliitilise olukorra muutumise, USA valitsuse vahetumise kui ka Euroopa Liidu konkurentsivõime langemise tõttu on tarvis peaministrite uut suunist, et keskkonnaministrid saaksid taas kokku tulla ja otsustada, kuidas leppega edasi liikuda.

"Ega need majanduslikud mõjud, Euroopa konkurentsivõime langus, ei ole väljamõeldud asjad. Kui võtame ka Draghi raporti, siis seal selgelt seda käsitletakse. On ka väide Euroopa Komisjoni poolt, et see Euroopa kliimapoliitika on ja peab olema majanduse elavdaja ja liikmesriikide majandust konkurentsivõimeliseks tegema," rääkis Anger-Kraavi.

Eesistuja Taani kiirustab otsusega, kuna soovis selle kokku leppida enne järgmist, novembris toimuvat ÜRO kliimakohtumist, et Euroopa Liidu riigid saaksid minna sinna ühese sõnumiga, kui palju Euroopa Liit 2035. aastaks emissioone vähendab.

Lisaks eelpool nimetatud otseselt vastu olnud riikidele oli vähe ka neid, kes neljapäeval otsuse langetamist oleksid pooldanud.

"Neid, kes poolt olid, oli ka väga vähe, kes olid rahul, mis oli eesistuja poolt liikmesriikidele saadetud sõnastus. Need olid Holland, Hispaania, Eesti. Nemad olid poolt, nemad oleks rahul olnud," kirjeldas Anger-Kraavi, lisades, et ülejäänud leidsid, et lepe vajab täiendavat arutamist, et aru saada, kust tuleb selleks raha ning mida see tähendab inimestele ja Euroopa konkurentsivõimele.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles möödunud nädalal, et kokkulepete sündimine on Eesti huvides, et saavutada investeerimiskindlus.

Anger-Kraavi märkis, et Läti ja Poola tõid sisse ka Ukraina sõja küsimuse, Poola tegi ettepaneku jätta kliimaeesmärkide arvestamisest välja kaitse ja relvastumisega seotu. "Nende mure oli, et kui kaitsekulutused peaksid olema viie protsendi ümber, nagu NATO liikmesriikidelt oodatakse, siis pakutud kliimaeesmärkide täitmine maksab ka umbes viis protsenti aastas. See ei ole mitte väike kulu ja liikmesriikide mured on ikkagi selles suhtes õigustatud – oleks vaja teada saada, kuidas me seda teeme, milline on see finantseerimine, millised mõjud on liikmesriikide majandusele, konkurentsivõimele," ütles ta.

Kui järgmine ÜRO kliimakonverents toimub novembris, siis selleks ajaks tahab eesistuja kindlasti sõnastuse kokku leppida.

Anger-Kraavi sõnul jääb plaan vähendada heidet 90 protsenti võrreldes 1990. aastaga ilmselt paika, aga palju tuleb rääkimist selle üle, kuidas seda tehakse ja mis selle mõjud on.

Näiteks olid neljapäeval paljud riigid kokkuleppele vastu ka seetõttu, et riikide alguspunkt on erinev.

"Saksamaa näiteks väitis väga selgelt, neid oli teisigi, et tegelikult eesmärgi täitmise teekond ja tehnoloogiad, mida kasutatakse, peaks jääma liikmesriikide otsustada. Et ei kirjutataks ette, mida tehakse, kus kui palju tehakse jne. Paljud idapoolsed või uued liikmesriigid olid vastu pingutuste ühtlustamisele, sest see tähendab nende majandusele veel suuremat koormust ja nende majandus on halvemas seisus," märkis Anger-Kraavi.

Selle teema tõstatasid neljapäeval keskkonnaministrite kohtumisel Slovakkia ning ka Bulgaaria, kuid Eesti seda ei maininud, lisas ta.

"Eesti mainis seda, et Eesti arust on seadusemuutmise ettepanek küps ja nemad oleksid hea meelega selle eelmisel neljapäeval vastu võtnud, aga kui on vaja aega, siis võetakse rohkem aega ja nad olid rahul selle sõnastusega, mis oli eesistuja poolt pakutud," lausus Anger-Kraavi.

Eraldi teemana leidis käsitlust LULUCF, mille kohta minister tõi välja, et Eestist on üle poole maast metsaga kaetud. "Praegu on sõnastusse sisse läinud see, et metsade vanuseline struktuur on oluline, biomajandus on oluline ja anti mõista, et selle muutusega ollakse rahul. Aga paljud teised tõid välja seda, et tegelikult võiks ära lahutada üldse tööstusele oleva kliimaeesmärgi ja maakasutusele. Praegu on teada, et 2030. aasta LULUCF-i maakasutuse eesmärki ei täideta üle Euroopa Liidu, sest maakasutus on väga mõjutatud kliimamuutuste endi poolt ja samuti paljud tõid välja, et oluline on ka toidujulgeolek, et ei saa niimoodi olla, et maakasutus katab ära selle, mida teised sektorid teha ei suuda," kirjeldas Anger-Kraavi.

Anger-Kraavi sõnul tegi Prantsusmaa ettepaneku teha kaks eraldi eesmärki, üks maakasutusele ja teine muudele emiteerivatele tööstustele.