Oluline Ukraina sõjas pühapäeval, 21. septembril kell 22.00:

- Ukraina esitles uut meredrooni, mis võib ohustada Krimmi silda;

- Venemaa rünnakud Ukrainas tapsid ühe ja vigastasid kaheksat inimest;

- WSJ: Vene droonid muudavad Ukraina väe varustamise košmaariks;

- Ukraina partisanide teatel saboteerisid nad Vene lennundustehasesesse viivat raudteed;

- Zelenski kutsus partnereid üles tugevdama Ukraina õhukaitset;

- NATO pole veel valmis Ukraina taevast sulgema;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1010 sõdurit.

Meedia: Ukrainas on hukkunud vähemalt 15 000 mobiliseeritud Vene sõdurit

Vene sõltumatu väljaanne Mediazona ja BBC vene toimetus teatasid laupäeval, et on suutnud tuvastada 15 000 Venemaa mobiliseeritud sõduri isikud, kes on Ukrainas hukkunud.

Analüüsi järgi leidis 42 protsenti neist surmadest aset esimese aasta jooksul pärast seda, kui president Vladimir Putin kuulutas 2022. aasta septembris välja nn osalise mobilisatsiooni. Tegelik kaotuste arv on uurijate sõnul tõenäoliselt märgatavalt suurem.

Kõige rohkem hukkunuid on registreeritud Baškortostanis (884) ja Tatarstanis (861). Moskva oblastis kaotas elu 456 ning Moskvas 242 mobiliseeritut. Tšetšeenias on kinnitatud vaid üks surm.

2025. aasta esimese üheksa kuu jooksul hukkus vähemalt 1200 mobiliseeritud sõdurit. Lähedased rääkisid BBC-le, et paljud neist sunniti sõjaväelepingutele alla kirjutama ähvardusega saata nad muidu kõrge riskiga rünnaküksustesse.

Ukraina väed hävitasid haruldase Vene insenerisõiduki

Ukraina 412. eraldi rügement Nemesis teatas pühapäeval, et hävitas Vene inseneri- ja tõkete eemaldamise masina IMR-3M.

Tegu on haruldase tabamusega – kogu täiemahulise sõja jooksul on visuaalselt kinnitatud vaid kolme sellise masina kaotust. Viimane neist dokumenteeriti rohkem kui aasta tagasi.

IMR-3M põhineb T-90 tanki šassiil ja on mõeldud miinide, rusude ning maastikutõkete eemaldamiseks, et avada tee edasi liikuvatele üksustele. Masin on varustatud raske soomuse, buldooserilaba, miinilükkuri, teleskoopkraana, suitsukatte süsteemide ja kuulipildujaga. Kahe inimesega meeskonna juhitav sõiduk kaalub ligi 51 tonni, suudab maanteel läbida kuni 500 kilomeetrit ja saavutada kiiruse kuni 60 kilomeetrit tunnis.

Ukraina sõjaväe teatel hävitati masin droonilt heidetud laskemoona abil.

Ukraina esitles uut meredrooni, mis võib ohustada Krimmi silda

Ukraina esitles 19. septembril Lvivis toimunud messil Defense Tech Valley 2025 allveedrooni TOLOKA, teatas Ukraina sõjauudiste portaal Militarnyi.

Kuigi platvorm on olnud teada juba umbes aasta, esitleti seda avalikkusele alles nüüd. Süsteemil on kolm varianti, mis suudavad tabada sihtmärke kuni 2000 kilomeetri kaugusel.

Kompaktne TLK-150 on Defense Expressi andmetel loodud varjatud operatsioonideks vahetult veepinna all, kasutades elektrilist jõuallikat, et vältida avastamist ja tungida läbi Vene kaitseliinide.

Suuremate mudelite hulka kuuluvad TLK-400, mille tegevusraadius on 1200 kilomeetrit ja kandevõime 500 kilogrammi, ning TLK-1000, mis on kuni 12 meetrit pikk, suudab kanda 5000 kilogrammi ja tabada sihtmärke kuni 2000 kilomeetri kaugusel.

Ukraina relvajõudude peastaap esitles drooni 19. septembril sotsiaalmeedias.

"Ukraina relvajõud saavad peagi mitmeid uusi süsteeme, sealhulgas droone, mehitamata paate, maismaa robotkomplekse ja elektroonilise sõjapidamise varustust," teatas sõjavägi.

President Volodõmõr Zelenski tutvustas TOLOKA drooni esmakordselt veebruaris toimunud "Toetame Ukrainat" tippkohtumisel, rõhutades selle võimet rünnata laevu, sadamaid ja Venemaa strateegilisi sihtmärke.

Drooni esmaesitlus toimub ajal, mil Kiiev keskendub täppislöökidele Vene taristu pihta.

Juunis viis Ukraina julgeolekuteenistus läbi oma kolmanda rünnaku Krimmi silla vastu, mis on Vene vägedele oluline transpordikoridor okupeeritud Ukraina territooriumidele.

Kuigi silla veealuste tugistruktuuride kahjustumise täpne põhjus pole selge, arvavad mõned kaitseeksperdid, et TOLOKA droon võis selles rolli mängida.

Venemaa rünnakud Ukrainas tapsid ühe ja vigastasid kaheksat inimest

Vähemalt üks tsiviilisik sai surma ja kaheksa inimest vigastada Venemaa rünnakutes Ukrainale viimase ööpäeva jooksul, teatasid piirkondlikud võimud pühapäeval.

Ukraina õhujõud teatasid, et Venemaa väed lasid öö jooksul välja 54 Shahed-tüüpi ründe- ja peibutusdrooni, millest õhutõrje tulistas alla 33. Ülejäänud 21 drooni tabasid kaheksat sihtmärki.

Donetski oblasti Pokrovski linnas hukkus üks tsiviilisik, teatas kuberner Vadõm Filaškin.

Vene rünnakutes Tšernihivi oblastile sai vigastada 21-aastane mees, teatas kuberner Viatšeslav Tšaus.

Ukraina riikliku päästeteenistuse teatel viisid Vene väed piirkonnas läbi teise rünnaku, tabades päästjaid, kes kustutasid tulekahju kriitilisel taristul. Rünnakus sai viga kaks päästjat.

Zaporižžja oblastis sai Venemaa 523 löögi tagajärjel 13 asulas vigastada kolm inimest, teatas kuberner Ivan Fedorov.

Mõkolajivi oblastis viidi pärast Venemaa FPV-droonirünnakut haiglasse 68-aastane naine, teatas kuberner Vitali Kim.

Sumõ oblastis sai 62-aastane mees vigastada, kui Moskva väed korraldasid 69 rünnakut 26 asulale, teatasid kohaliku võimu esindajad.

Rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt on tsiviilisikute ja elu päästva või humanitaarabi osutamisega tegelevate töötajate sihtimine keelatud.

Rünnakud toovad esile Venemaa jätkuva strateegia rünnata tsiviiltaritut, et avaldada survet Ukrainale, samal ajal kui Moskva jätkab tingimusteta vaherahu tagasilükkamist.

WSJ: Vene droonid muudavad Ukraina väe varustamise košmaariks

Uued droonitehnoloogiad võimaldavad Vene vägedel võtta nende Ukraina tehnika sihikule 32 kilomeetri kaugusel rindest, kirjutab Wall Street Journal artiklis, mida vahendas ka Ukraina agentuur Unian.

Viimastel kuudel on Venemaa hakanud kasutama uusi meetodeid, et laiendada oma droonide tegevusraadiust ja tabada Ukraina logistikat, püüdes vältida inimeste ja kauba jõudmist rindele.

WSJ kirjutab, et kui varem olid teed 32 kilomeetri kaugusel rindest ohutud, siis nüüd on need üha enam rünnatavad.

"Vaenlane valib tee ja muudab selle õudusunenäoks," rääkis üks sõdur. "Iga auto, mis möödub, jääb tule alla".

Vastuseks sellele on Ukraina vägi hakanud paigutama varustusteedele droonikaitsevõrke, nad liiguvad öösiti ning kasutavad suurte autode asemel väikesi. 

Venemaa eesmärk on WSJ sõnul lüüa rivist välja Ukraina logistika ning süvendada veelgi sõjamoona ja eriti elavjõu puudust. Eriti raskeks on muutunud varude toimetamine kaevikutesse ning neist välja.

"Aasta tagasi olid sellised löögid episoodilised," ütles alampolkovnik Dmõtro Zaporožets Ukraina 11. armeekorpusest. "Me oleme silmitsi süstemaatiliste rünnakulainetega, mis on suunatud logistikateede, ladude, linnade sissepääsuteede ja evakueerumisvõimaluste vastu."

Lisaks ütlevad Ukraina sõjaväelased, et viimastel kuudel on Vene väed hakanud kasutama uut taktikat: raskedroonid lendavad kontrolljoonest kaugele ja lasevad siis välja väiksemaid droone, mis ründavad Ukraina tehnikat.

Samuti on venelaste suured droonid varustatud antennidega, mis tagavad droonijuhtide side droonidega.

"Viivitused on nüüd pidevad," ütles Ukraina luureüksuse seersant. "Mõnikord ootab üksus laskemoona, mis pidi tulema päev varem, ja sel ajal ei saa see täies mahus tegutseda. Haavatute evakueerimine on keerulisem."

Ka üks meditsiinitöötaja kinnitas, et eesliini lähedal on teede seisund halvenenud, mis muudab haavatud sõdurite päästmise senisest raskemaks.

Ukraina partisanide teatel saboteerisid nad Vene lennundustehasesesse viivat raudteed

Ukraina-meelsed partisanid saboteerisid raudteed, mis viib lennundustehasesse Venemaa Smolenski linnas, teatas rühmitus Atesh.

"Meie agendid lasid õhku raudteerööpad Smolenskis, mis viivad lennundustehasesse. See tehas toodab Vene kaitseministeeriumile rakette H-59," teatas rühmitus sotsiaalmeedias.

Atesh viib regulaarselt läbi sabotaažioperatsioone sõjalise taristu vastu okupeeritud Ukraina aladel ja sügaval Venemaa territooriumil.

"Meie kaasvõitlejad tehases tegutsevast Ukraina Organisatsioonist kinnitasid, et raketilogistika on häiritud," väitis rühmitus.

Sabotaažiakti viis läbi rühmitus Atesh koostöös niinimetatud Salajase Ukraina Organisatsiooniga.

"Tehas toodab rakette, droone ja muud varustust. See on strateegiline sihtmärk ning me jätkame taoliste rajatiste ründamist. Sõjatööstuskompleksi rajatised on kaitseta ning tootmishäired süvenevad," teatas Atesh.

Lääne-Venemaa linn Smolensk asub umbes 276 kilomeetri kaugusel Ukraina põhjapiirist Venemaaga.

17. septembril saboteerisid Ateshi partisanid raudteetaristut Venemaa linnas Jekaterinburgis, häirides Moskva sõjalist logistikat "kõigis strateegilistes suundades", väitis rühmitus.

11. septembril hävitasid Ateshi partisanid Venemaa linna Tuula õhukaitsetehase sidekorpuse, väitis rühmitus.

Zelenski kutsus partnereid üles tugevdama Ukraina õhukaitset

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus partnereid üles jätkuvalt tugevdama Ukraina õhukaitset, vahendas Ukrinform tema laupäevaõhtust pöördumist

Eelkõige tänas president Ukraina taeva kaitsjaid.

"Toimus järjekordne ulatuslik Venemaa rünnak. Ligi 580 drooni, enamik neist Shahedid. Veel 40 raketti. Paljud tulistati alla. Droonipüüdurid töötasid täna hästi, tubli töö, mobiilsed tuleüksused, õhujõud – meie F-16-d, meie armee lennuvägi. Tänan teid kõiki iga allatulistamise eest," ütles ta.

Zelenski sõnul said mõned sihtmärgid siiski tabamuse.

"Dnipro, Pavlohrad ja teised Dnipropetrovski oblasti kogukonnad olid Venemaa sihtmärkide hulgas. Peame endiselt oma õhukaitsesüsteemi tugevdama ja see sõltub suuresti meie partneritest. Paljudel on see võime – võime elusid kaitsta. Seda tuleks kasutada," rõhutas president.

NATO pole veel valmis Ukraina taevast sulgema

Mõte saata NATO hävitajad Venemaa droone ja rakette Lääne-Ukraina kohal alla tulistama ei ole lääneriikides veel laialdast toetust leidnud, vahendas portaal Unian pühapäeval USA diplomaati ja endist välisministeeriumi Ukraina-eriesindajat Kurt Volkerit.

Tema sõnul toetab praegu algatust, mida tuntakse SkyShield nime all, ainult Poola valitsus. Teiste NATO riikide valitsused peavad aga Baltimaade kohal õhuruumi sulgemist olulisemaks.

Volker pakkus siiski välja, et NATO riigid kalduvad Ukraina kohal õhuruumi sulgema, kui Venemaa jätkab süstemaatilisi provokatsioone, mis on sarnased viimastel päevadel Eestis, Poolas ja Rumeenias läbi viidud provokatsioonidega.

"Vaja on mingit kindlat sammu. Ma kirjeldaksin seda kui laiendatud õhujulgeoleku tsooni. See laiendaks ala Poolast ida pool. Ja see tähendaks, et kui Venemaa teeb rohkem, saaksid kõik pooled, sealhulgas Ukraina, need droonid enne NATO territooriumile langemist alla tulistada. Arvan, et see idee saab NATO-s suuremat toetust, kui Venemaa jätkab NATO vastupanuvõime proovilepanekut," ütles Volker.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1010 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 101 610 (võrdlus eelmise päevaga +1010);

- tankid 11 193 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 23 281 (+1);

- suurtükisüsteemid 32 952 (+25);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1492 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1218 (+0);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 341 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 61 598 (+553);

- tiibraketid 3747 (+29);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 62 245 (+77);

- eritehnika 3969 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.