Kui 2023. aastal tuberkuloosi haigestumise langus peatus, siis nüüdseks on haigestumiskordaja Eestis läbi aegade madalaim. Mullu registreeriti 90 tuberkuloosijuhtu, neist suurem osa esmased. Sel aastal on augustikuu seisuga registreeritud 55 juhtu.

"Aastatega on tehtud üli-ülihead tööd ja see ongi kogu selle hea töö tulemus, et iga aastaga läheb haigestumus aina rohkem alla, nii et me muutume sellisest kõrge riskiga tuberkuloosi leviku riigist juba madala riskiga riigiks," rääkis sotsiaalministeeriumi nakkushaiguste ennetamise poliitika juht Kerli Reintamm-Guţan.

Tuberkuloosi ennetuse ja ravi korraldamisega tegeleb Tervise Arengu Instituut (TAI), kes peab tuberkuloosiregistrit. TAI registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp juhib tähelepanu, et tuberkuloos ei käitu samamoodi nagu paljud teised nakkushaigused, mistõttu ei saa ka selle leviku ulatust samamoodi hinnata nagu näiteks gripi puhul.

"See ei ole selline nagu lastenakkus, et kui teil on lasteaiarühmas keegi haige, nakkuse kandub üle, kolm nädalat on peiteperiood ja kohe haigestub. Tuberkuloosi puhul võib haigestuda kohe, aga võib haigestuda ka mitmete aastate pärast. Mida vähem on haigeid, seda vähem nakkus levib, aga võib ka olla nii, et eakas inimene haigestub ja ta ei ole seda saanud nüüd. Ta on lapsepõlves kokku puutunud, oli terve täiskasvanu, ei haigestunud. Nüüd on ta vana inimene, mitu haigust ja ta jääb haigeks nüüd. Kõik nakatunud ei haigestu üldse ja mõned nakatunud haigestuvad aastate pärast."

Viiklepp märkis, et tuberkuloos ongi sellepärast eriti ohtlik nakkushaigus, et selle nakkav vorm ehk kopsutuberkuloos nakatab teist inimest õhu kaudu. Kuidas aga tavalise inimesena ennast avalikus ruumis, näiteks bussis, kaitsta?

"Ärge hingake," oli Viiklepa kiire vastus, mis on muidugi nali, sest tegelikult on tuberkuloosi puhul vaja pikemat aega ühes ruumis, et nakkust saada.

"Mis te teha saate: kui perekonnaliige köhib, siis suunake ta arsti juurde, kui tavaline viirushaiguse köha üle ei lähe. Ärge lubage köha ja nohuga töökaaslaseid tööle," rõhutas ta ja tõdes, et vähemalt see hea asi tuli Covidi-pandeemiaga kaasa, et inimesed ei käi enam nii palju haigena tööl.

Sellega kummutab ta ka müüdi, nagu tuberkuloosi haigestuksid ainult kehval elujärjel, näiteks kodutud või alkoholisõltuvuses inimesed. Tema sõnul haigestub see, kel on mingil hetkel tervis nõrgem. Osa neist võib olla tõesti eluga pahuksis oma eluviiside või sõltuvusainete tõttu, aga nõrgema tervisega on teisigi.

"Nõrgem on eakas inimene. Nõrgem on see, kellel on kaasuvaid haigusi. Tänapäeva uued riskirühmad on need, kes saavad immuunsust mõjutavat ravi, ja need inimesed on tuberkuloosile vastuvõtlikumad. Nii et riskirühmad on väga lai mõiste," selgitas Viiklepp.

Ravimiresistentsuse poolest Euroopa Liidus esimesed

Kerli Reintamm-Guţani sõnul on tuberkuloosi puhul praegu ainus suurem mure see, et paljud tuberkuloosi vormid ei allu nii-öelda tavapärasele ravile. Ravimiresistensete vormide poolest oleme Euroopa Liidus esirinnas. Viiklepa sõnul on see tingitud mitmesugustest asjaoludest.

"Kas inimene on ravi pooleli jätnud, sest ta ei tunne ennast haigena, või on riigis ravimid, mis ei ole kvaliteetsed. Meil seda probleemi enam ei ole, aga millalgi nõukogude aja lõpus ja Eesti aja alguses võis olla."

Veel on tema sõnul üks ravimiresistentsuse põhjustaja see, kui tuberkuloosiravis kasutatakse valesid ravimikombinatsioone. Selleks, et Eestis sellist asja ära hoida, on kokku pandud tuberkuloosi ravijärelevalve ekspertrühm ehk konsiilium, kes nõustab kõiki tuberkuloosi ravivaid arste.

"Tuberkuloosi ei saa ravida ühe ravimiga, sest see pisik harjub ära ja haigust ei saa kontrolli alla. Kui on meie keeles tavatuberkuloos, mis on tundlik kõigile ravimitele, siis seda ravitakse 4-6 kuud nelja ravimi kombinatsiooniga. Kui on ravimresistentne vorm, siis 4-6 ravimit 6-12 kuud, vahel rohkemgi. Mis on Eestis hästi – kõigil, kellel tuberkuloosibakter avastatakse, määratakse ravimresistentsus, et me ei ravi kedagi umbes. Me püüame igal patsiendil kätte saada need pisikud, et ta saaks täpselt sellist ravi, mis tema pisikule toimib," rääkis Viiklepp.

Riiklikult on tuberkuloosiga tegelemine jagunenud mitme asutuse vahel, TAI teeb leviku ohjeldamisel vajadusel koostööd terviseametiga. Ravi rahastus on tervisekassa rida. Nakkushaigustega tegeleb peamiselt terviseamet, ainult tuberkuloos on TAI hallata.

"Tuberkuloosiregistrisse andmete kogumisel on võrreldes mõne muu haigusega väga teine spetsiifika, selle nakkushaiguse diagnoosimine võtab aega jne ehk seal on teatud eripärad, miks ta on jäänud Tervise Arengu Instituuti hetkel," selgitas Reintamm-Guţan.

Piret Viiklepp täiendas: "Tervise Arengu Instituut töötas Eesti Vabariigi algaastatel välja tuberkuloosi programmi. Töötati välja referentlaborite süsteem ja otseselt kontrollitava ravi süsteem, koolitati arstid-õed. Kui see nüüd korralikult töötab, siis me võiksime selle teenuse ju terviseametile anda. Aga tuberkuloosi register erineb nakkushaiguste registrist selle poolest, et me kogume ka ravi tulemuste andmeid. Meid ei huvita ainult, kes haigeks jäi, vaid kas nad said ka terveks."

Sotsiaalministeeriumis on tõesti kaalumisel tõhustamisettepanekute raames, kas jagada mingeid tuberkuloosiga seotud tegevusi teistele asutustele, näiteks arstide konsiiliumi rahastamise tervisekassa alla. Selle puhul lisaks analüüsitakse, kas sellist ekspertgruppi on üldse eraldi tarvis.

Viiklepp leiab, et pole vaja lõhkuda süsteemi, mis töötab. "Ma hoiaks liigsete reformide ja liigsete koondamiste ja asutuste kokkupanekuga natuke tagasi, kui minu käest keegi küsib. Neid asju, mis töötavad, on stabiilsed ja välja töötatud, ei peaks lõhkuma, vaid tegelema suuremate asjade ja põletavamate probleemidega. Tuberkuloosi ei tohi unustada, nagu 90ndatel tehti, sest nakkushaigused ainult ootavad, kui reeglid kaovad või kord kaob."

Reintamm-Guţan märkis, et praegu on ministeeriumis tegu üksnes mõtetega. Tegevusi vaadatakse ministeeriumis regulaarselt üle, ent oluline on ka see, et andmete järjepidevus peab olema tagatud.

"Me oleme siin sügisel vaadanud koostöös erinevate osapooltega üle mingeid teenuseid. Meil on selline nullbaasilise eelarve protsess, mida ka teised ministeeriumid oma haldusalas on teinud. See on selline jooksev töö või protsess, et vaadatakse üle, kus mingi teenus parasjagu paigutub, kas see on efektiivne oma praeguses vormis või mitte. See kõik on väga sellisel arutelu tasandil, sellist asja, et nüüd kohe midagi läheb või tuleb, hetkel ei ole."

Reintamm-Guţan rõhutas, et patsiente puudutavas osas, mis puudutab ravi ja teenuse võimaldamist, ei ole põhimõttelisi muudatusi tulemas.