Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske pöördus Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) ja abilinnapea Madle Lippuse (SDE) poole, et juhtida tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatele kohustustele Tallinna üldplaneeringu koostamisel.

"Lisaks liikuvuskorraldusele tuleb eraldi tähelepanu pöörata avaliku ruumi
sisustamisele. Tüdrukutele ja poistele huvipakkuvad vabaaja veetmise
võimalused on sageli erinevad. Siingi on oluline jälgida, et avalik ruum
oleks kaasahaarav, pakuks tegevusi sõltumata laste soost ja tooks neid
kokku, mitte ei eraldaks," lausus Veske.

Veske lisas, et volinikuna peab ta oluliseks, et omavalitsused analüüsivad planeeringute protsessis kavandatud lahendusi sooaspektist, sealhulgas võtavad
arvesse naiste ja meeste ja ka tüdrukute ja poiste erinevaid vajadusi
eesmärgiga tagada ebavõrdsust vähendav, sooliselt tasakaalus ja toetav
keskkond kõigile elanikele ja ka külastajatele.

Veske sõnul ei tahtnud ta pöördumises öelda, et praegused lahendused ei sobi, vaid tuua esile vajaduse analüüsida mõjusid ja koguda ideid enne uute plaanide tegemist.

"Oluline on hinnata kavandatava infrastruktuuri sobivust ja turvalisust eri inimeste vaatenurgast. Üldplaneering kujundab aastateks keskkonna, kus me elame, ning peegeldab seda, keda ja kui palju linnas väärtustatakse. See määrab, kas Tallinn on linn, kus eri ühiskonnagrupid elavad läbisegi või üksteisest eraldatult," lausus Veske ERR-ile.

Näiteks spordi- või mänguväljakute rajamisel võiks Veske sõnul eelistada alasid ja tegevusi, mis on populaarsed ja ligitõmbavad nii tüdrukutele kui ka poistele.

"Kui jalgpalli- ja korvpalliväljakud on pigem populaarsed poiste seas, siis ronimisrajad või lauatennis meeldivad mõlemast soost lastele. Tänavavalgustuse olemasolu aga mõjutab otseselt seda, kui turvaliselt tunnevad end väljas liikudes naised ja noorukid," selgitas Veske.

Ühtlasi rõhutas volinik, et lisaks soolisele mõõtmele peaks linnaplaneerimisel arvesse võtma ka teisi tegureid, nagu vanus, terviseseisund ja liikumisvõimalused.

"Näiteks vajavad eakad oma teekonnal puhkamiseks pinke, lapsevankri või ratastooliga liiklejate jaoks on aga eriti oluline, et teed oleksid piisavalt laiad ja talvel lumest puhastatud," sõnas Veske.

Urbanist: oluline on mitmekesisuse taotlus

"Kui räägitakse soopõhisest planeerimisest, siis pole harilikult asi mitte esteetikas, vaid tegevusruumides. Võib juhtuda, et mänguväljakud on füüsilisele võimekusele keskendunud, mida eelistavad enam poisid. Siis on rulapõhine maailm, mida eelistavad ka poisid - kas tüdrukud peaksid seal osalema siis ainult vaatajatena?" rääkis Linnalabori urbanist ja Tallinna linnaplaneeringute osakonna spetsialist Keiti Kljavin.

Klajvini sõnul on hea näide võrdsust taotlevast linnaruumist Austria pealinn Viin, kus on rakendatud põhimõtet, et naised ja tüdrukud saaksid ennast linna elukeskkonnas turvaliselt tunda.

"Samas seda, et üldplaneeringusse seada väga selged kriteeriumid või nõuded, pean ma ülepingutatuks. Oluline on mitmekeskuse taotlus: et linn oleks kõigile, ja see puudutab ka soopõhiseid eelistusi mänguväljakutel," ütles Kljavin.

Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et juba alates kaheksandast eluaastast hakkavad tüdrukud avalikke parke vähem kasutama ning nad tunnevad end seal kümme korda sagedamini ebaturvaliselt kui poisid. Eesti tervise arengu instituudi uuringu põhjal liigub piisavalt vaid iga kümnes 15-aastane tüdruk.

Küsitlused näitavad, et tüdrukuid aitaks mänguväljakutele tuua parem valgustus, laiemad kõnniteed, rohkem istumiskohti, eraldatud kiiged, avaramad sissepääsud, mängualade jaotamine väiksemateks osadeks ning turvalised tualetid.

Ka rulaparke ja spordiväljakuid saab kujundada nii, et tüdrukud tunneksid end seal vabamalt – oluline on vältida suuri, ühtseid platse, kus üks seltskond võib ruumi hõivata, ning pakkuda mitmeid sisse- ja väljapääse.