Keskerakonna toetus on Tallinnas värskes Norstati kohalike valimiste küsitluses 45,3 protsenti, nädala eest oli see 44,9 protsenti. Aga näiteks veel augusti alguses oli Keskerakonna toetus pealinnas 38,1 protsenti ehk Mihhail Kõlvarti juhitava erakonna reiting on stabiilselt tõusnud. Eelmistel KOV-valimistel sai Keskerakond Tallinnas 45,4 protsenti häältest.

Samas on EKRE (6,3 protsenti) ja eriti Parempoolsed (5,2 protsenti) viimases küsitluses valimiskünnise lähedal. Kui üks neist peaks välja jääma, läheb ümber jagamisele nii palju hääli, et Keskerakond võib selle pealt saada ka absoluutse enamuse. Eelmistel valimistel läks ümberjagamisele vaid 3,1 protsenti häältest ja seetõttu oli sealt tulnud "võimendus" Keskerakonnale napp ja erakond ei saanud pealinnas ainuvõimu.

"Praeguse seisuga, kus me näeme, et nii EKRE kui ka Parempoolsed tõenäoliselt saavad Tallinna volikokku sisse, siis see tõenäosus, et Keskerakond saab volikogus enamuse, on olemas, aga see ei ole väga suur," tõdes küsitlustulemusi hinnanud politoloog Martin Mölder ERR-ile.

"Kui aga nii EKRE kui ka Parempoolsed peaksid välja jääma ja kui see Keskerakonna toetuse kasvutrend peaks jätkuma, siis see tõenäosus, et nad saavutavad volikogus enamuse, on päris suur. Kui need kolm asja kokku langevad – erakonna tugev positsioon püsib ja nii EKRE kui ka Parempoolsed volikokku ei pääse, siis on üpriski tõenäoline, et Keskerakond saab võimaluse ainuvalitseda," rääkis Mölder.

Samas arvas Mölder, et tõenäosus, et nii EKRE kui ka Parempoolsed jäävad volikogu ukse taha, on väike.

"Parempoolsed ennekõike konkureerivad Reformierakonnaga ja et Reformierakonna positsioon on nõrk, siis Parempoolsete šansid on suuremad. Ja siin ei paista ka, et midagi Reformierakonna positsioonis oleks paranemas. EKRE-l ei ole küll Tallinnas kunagi väga palju toetuspinda olnud, aga viimase aasta jooksul on nende toetus olnud vägagi stabiilselt valimiskünnise kohal, nii et ma arvan, et nad pigem hoiavad seda stabiilsust," arutles Mölder.

ERR küsis Mölderilt, kas EKRE ja Parempoolsete volikokku sisse saamine välistab Keskerakonna ainuvõimu pealinnas.

"Kindlalt ei saa öelda. See sõltub sellest, kui palju Keskerakonna toetus veel kasvab. Kui ta jääb praegusele tasemele, siis ilmselt ei saa. Kui Keskerakond oma positsiooni nüüd veel järjepidevalt parandab ehk kui nende reiting kasvab 47 või 48 protsendi lähedale, siis sellega saab juba volikogus enamuse," ütles Mölder.

Valimisõiguse piiramine mobiliseeris vene valijaid

Keskerakonna suur tõus nii Tallinnas kui ka kogu riigis on Mölderi sõnul ennekõike seletatav kohalike valimiste valimisõiguse piiramise otsusega, mille mõju avaldus venekeelsete valijate mobiliseerumises Keskerakonna taha.

"Keskerakond oli ainus erakond, kes oli sellele vastu ja selle tulemusena ühelt poolt vene valijad mobiliseerusid Keskerakonna selja taha. Ja teine asi, mis toimus taustal, oli see, et oodatav valimisaktiivsus vene valijaskonnas Tallinnas suurenes märgatavalt. See sisuliselt tõusis samale tasemele, mis on eesti valijate oodatav valimisaktiivsus. Muidu on vene valijad olnud alati vähem aktiivsed," rääkis Mölder.

Mölder osutas veel, et paralleelselt vene valijate toetuse suurenemisega Keskerakonnale, on näha vene valijate toetuse vähenemist teistes erakondades. Näiteks 2024. aasta alguses oli SDE toetus muust rahvusest valijate seas ligi 20 protsenti, praegu aga vaid viis.

Mölderi sõnul näitab Keskerakonna toetuse tõus Tallinnas, et erakond Koos ja teised vene valijale suunatud valimisliidud ei kujuta Keskerakonnale tõsist konkurentsi.

Veel üks faktor, mis üleüldiselt suurendab Keskerakonna positsiooni tugevust Tallinnas, on Mölderi sõnul kõik see, mis suvel toimus linnavalitsuse ümber. "Need Reformierakonna manöövrid ja lahkumine sealt. See jättis ka paljudele valijatele mulje, et praeguse linnavõimuga on segased lood ja võib-olla Keskerakond nii halb alternatiiv ei olegi," sõnas Mölder.

Ta märkis veel, et toetuse tõusu pikaajalisemat trendi on märgata ka eestikeelsete valijate seas. "Keskerakond on praeguseks oma toetuse toonud tagasi arvestatavale tasemele ja võtmetegur siin on eestikeelsete valijate tagasitulek vaikselt Keskerakonna selja taha, mis on nüüd kestnud juba üle aasta ja paistab, et kestab edasi," ütles politoloog.

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine algab 13. oktoobril, valimispäev on 19. oktoobril.