"Eelnõule esitati tõesti kooskõlastusringil väga palju ettepanekuid ja nüüd lähtuvalt nendest ettepanekutest oleme eelnõud täiendanud või muutnud. Oleme proovinud nii palju kui võimalik ettepanekuid arvesse võtta," ütles ministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu.

Teisipäeval kohtusid ministeeriumi esindajad kultuuriminister Heidy Purga ja Piipuu rahvaraamatukogude ja KOV-ide esindajatega.

"Tutvustasime KOV-idele ja raamatukogude töötajatele, kuidas me praegu eelnõuga edasi läheme, millises ajakavas liigume ja milliste vaadetega edasi töötame," selgitas Piipuu.

Rääkides muudatustest, mis KOV-idele ja raamatukogutöötajatele vastu tulles eelnõus tehti, märkis Piipuu, et kõige olulisem on see, et kui varem tegid eelnõu autorid ettepaneku, et keskraamatukogude juhtide tööleping muutuks tähtajaliseks, siis nüüd otsustati jätta KOV-ide otsustada, kas leping on tähtajatu või tähtajaline.

"KOV saab ise vaadata, kui pikaks perioodiks ta oma keskraamatukogu juhiga lepingu sõlmib," lausus Piipuu.

"Eelnõu annab ka KOV-ile võimaluse otsustada teeninduspiirkondade kehtestamise üle, et ta saab neid ise siis vajadusel määrata või mitte määrata ja lisaks väga palju selliseid väiksemaid muudatusi, kus saime erinevaid täpsustusi teha. Näiteks lugejaks registreerimise isikuandmete koosseisu muudatus, mida muutsime raamatukogudele sobivamaks või mõned muud väiksemad muudatused, mis raamatukogudele olid olulised," rääkis Piipuu.

Eelnõus sai kriitikat ka see, et raamatukogude teavikuid hakatakse tulevikus keskselt komplekteerima rahvusraamatukogus, ning võetaks üle ka teisi maakonnaraamatukogude ülesandeid, nagu näiteks ürituste korraldamine. See tähendaks, et osa töökohti koonduks Tallinnasse ja KOV-ides tuleb ette võtta koondamisi. Täna komplekteerib kogusid 28 töötajat 15 omavalitsuses.

Kriitikast hoolimata keskse komplekteerimise kava ministeerium muuta ei kavatse, sest peab kavandatavat süsteemi tõhusamaks.

"Jah, tõsi on, et tulevikus planeerime keskselt komplekteerida, sest see tegelikult toetab kõiki 79 KOV-i, on protsessi mõttes efektiivsem ja selle arvelt vabaneb ka raha, et võtta kasutusele ühtne andmebaas: süsteem, mis on lugejale suunatud tema mugavuse suurendamiseks," selgitas Piipuu.

Piipuu rääkis, et praegu on komplekteerimine üks riiklikest ülesannetest ja üles on ehitatud võrk niimoodi, et riiklikke ülesandeid täidab igas maakonnas neli töötajat.

"Aga maakonna direktorid on riiklikul palgal, nii et selles mõttes kohalik omavalitsus kindlasti oma keskraamatukogu direktorit koondada ei saa, et siis ta peab need ülesandeid ikkagi jagama ringi. Ja kui tõesti tekib koondamissituatsioon, siis oleme omalt poolt öelnud, et tasume koondamistasud. Aga tõsi on see, et selle muudatuse käigus arendusüksusesse värvatakse tööle umbes 20-25 inimest ja nendest ka rohkem kui pooled hakkavad asuma üle Eesti," rääkis Piipuu.

Piipuu ütles ka, et ministeerium on nihutanud ajakava ja praegu on eesmärk, et rahvaraamatukogude seaduse eelnõu jõustuks 2027. aasta alguses ja andmekogu tuleks kasutusele pool aastat hiljem.

Suve hakul toimunud kooskõlastusringil sai seadusemuudatus ohtrat negatiivset vastukaja – seda nii suurtelt kui ka väikestelt omavalitsustelt ja seal asuvatelt raamatukogudelt.

Eelkõige väljendasid rahvaraamatukogud muret, et eelnõu võib liigselt piirata kohaliku omavalitsuse tegutsemisvabadust ja autonoomiat ning sellest tuleneb bürokraatia ja kulude kasv. Samuti märkisid rahvaraamatukogude esindajad, et raamatukogud on tihedalt seotud kohaliku kogukonnaga ning leidsid, et kohalikul omavalitsusel peab olema õigus ise otsustada oma raamatukogu korralduse üle.