Kuigi riigieelarve läbirääkimistel pole veel miskit lukku löödud, siis neljapäevaks peaks olulistes asjades ehk suurtes tükkides lepped olemas olema, ütles Kallas.

"Hetkel ei ole lukku löödud ei tulumaksulangetuse küsimus, palgatõusu küsimus ega muid kulusid. Asi, mis me oleme kindlasti välja arvutanud ja lukku löönud, on kaitsekulude tõstmine viie protsendi peale SKP-st," ütles ta.

"Kuna eelarve viib kaitsekulude tõus järgmisel aastal jätkuvalt defitsiiti, kahe protsendi ulatuses SKP-st tekitab defitsiiti juurde, siis kõik muud kulud on küsimus sellest, et kui kaugele me seda defitsiiti laseme minna. Kui palju me oleme valmis järgmine aasta laenu võtma ja eelarvet defitsiiti laskma, need arutelud on praegu väga pinevad olnud meil," lisas ta.

4,5-protsendine defitsiit on piir, millest kaugemale ei olda nõus minema, ütles Kallas.

"Eesti laenukoormuse kasv ei ole sel juhul nii märkimisväärne, aga sealt edasi suuremat defitsiiti teha ei ole lihtsalt vastutustundlik. Praegu on see põhiline vaidlus, et kui me tõstame kaitsekulud viie protsendi peale, siis meil on juba kolmeprotsendine eelarve defitsiit praktiliselt täis," lausus ta.

"Ja nüüd on küsimus, et kas me läheme kasutama Euroopa Liidu eelarvedefitsiidi erandit ehk 1,5 viit protsenti täiendavalt (defitsiiti) juurde /.../, mis sinna täpselt sisse mahutab. Kas sinna mahub ka maksulangetus ehk maksukoorma vähendamine inimestel ja palgad tundlikes sektorites, kus meil ei ole pikki aastaid palgad tõusnud," ütles Kallas.

Õpetajate palgatõusu kohta märkis Kallas, et eesmärgist tõsta õpetaja keskmine palk 2027. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast pole loobutud.

"Ma ei ole sellest eesmärgist loobunud, see tähendaks järgmisel aastal palgatõusu natuke üle 10 protsendi ja ülejärgmisel aastal samamoodi natuke üle 10 protsendi. Eks meil eelarve raames ongi väga pingelised vaidlused koalitsioonipartneriga, kelle tunnetus on, et need palgatõusud ei saa nii suured olla," lausus Kallas.

Lisaks õpetajatele peaks palgatõusu saama ka päästjad, politseinikud ja kultuuritöötajad, sest neil pole kolm aastat palk tõusnud, lisas ta.

Küsimusele, kas ta valiku korral eelistaks eelarves raha kasutada avaliku sektori töötajate palgatõusuks või hoopis Reformierakonna välja pakutud tulumaksutõusu ärajätmist, vastas Kallas, et Eesti 200 prioriteet on õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästjate palgad.

"Kui on selline valik, siis meie prioriteet on nende sektorite investeeringud ehk palgad. Meil on lihtsalt (Reformierakonnaga) erinev nägemus selle koha pealt, et mis on prioriteet, mis annab riigile pikas plaanis elujõulisuse. Ja seal meil see vaidlus on," nentis ta.

Kallase sõnul on eesmärk, et nende sektorite palgatõus jääks seitsme ja kümne protsendi vahele.

Kuigi veel kindlaid kokkuleppeid kahe koalitsioonipartneri vahel ei ole, siis suuremates asjades peaks kokkulepetele jõudma lähipäevil, ütles Kallas.

"Ma arvan, et me saame eelarve suuremad kokkulepped valmis juba selle neljapäeva valitsuse istungil. Me ju jooksvalt neid detaile kogu aeg läbi arutame, nii et minu tunnetus on see, et neljapäevaks on suured kokkulepped omavahel sõlmitud eelarve suurtes tükkides," lausus Kallas.