Kellogg: ainus takistus teel rahule on Venemaa

USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Keith Kellogg ütles Kiievis konverentsil kõneledes, et vaid Venemaa tegevus takistab Ukrainas toimuva sõja lõpetamist. Suurbritannia endine peaminister Boris Johnson kutsus Euroopat üles enda vägesid viivitamatult Ukrainasse viima.
Kellogg selgitas Kiievis toimunud iga-aastasel YES-konverentsil oma vaateid seoses Ukraina sõjaga. Julgeolekukaalutlustel sai konverentsist kirjutada alles pärast selle lõppu laupäeval, vahendas Soome uudisteagentuur STT.
Sarnaselt president Trumpile tunnistas Kellogg, et pidas Ukraina sõja lõpetamist lihtsaks, kuid see osutus keeruliseks. Ta rõhutas, et sõja lõpetamine ei sõltu aga ukrainlastest ega president Volodõmõr Zelenskist, kes Kelloggi sõnul on teinud kõik endast oleneva lahenduse leidmiseks.
"Nemad ei ole takistuseks edasiminekule, kuid (Vladimir) Putin ja Venemaa on," lausus Kellogg.
Erukindral Kellogg vihjas ka, et Poolasse lennanud Vene droonid või Lääne-Ukrainas hävinud USA tsiviilettevõtte tehas ei olnud õnnetud juhused, vaid tahtlik tegevus. "Kui midagi sellist juhtub, saadab keegi sulle sõnumi ja kõige parem on sellele vastata," ütles ta
Soome uudisteagentuur STT märkis, et Kelloggi frustratsioon näis olevat siiras.
"Kui olete ajalugu üldse õppinud, olete seda filmi juba Euroopas näinud," ütles Kellogg, viidates Hitleri tegevusele enne Teist maailmasõda.
"Kui te ajalugu ei mõista, marsite Kolmanda maailmasõja poole, meeldib see teile või mitte," lisas ta.
Kelloggi sõnul pole Ukraina sõda Euroopale ainult peavalu, vaid palju laiem probleem. Ta väljendas muu hulgas veendumust, et Hiina soovib sõja jätkumist, sest see juhib tähelepanu temalt endalt kõrvale.
Kellogg rõhutas konverentsil, et ei räägi president Trumpi, vaid enda nimel. "Võib-olla tühistatakse minu tagasisõidupilet Ühendriikidesse," naljatas ta.
Konverentsil esimesena üles astunud Zelenski märkis, et just Kelloggi kohaloleku tõttu said Kiievi elanikud igaöistest Venemaa droonirünnakutest puhata.
Zelenski kinnitas taas oma valmisolekut pidada Putiniga kõigis küsimustes läbirääkimisi.
"Aga mitte ameeriklaste või eurooplaste kaudu, sest see puudutab meie riiki ja meie rahvast," rõhutas ta.
Stubb: parim julgeolekugarantii on Euroopa Liidu liikmesus
Pärast Zelenskit astus lavale Soome president Alexander Stubb, kes vahetas sõnu Suurbritannia endise peaministri Boris Johnsoniga Ukraina Euroopa Liidu liikmesuse teemal.
"Ma ütlen seda teie juuresolekul vastumeelselt, härra Johnson, aga üks parimaid julgeolekugarantiisid Ukrainale on Euroopa Liidu liikmesus, ütles Stubb.
"Minu mäletamist mööda kulus Soomel selle saamiseks üsna kaua aega," vastas Johnson.
"Nii see oli ja siin jõuamegi asja tuumani: Soomel polnud (varem) täielikku suveräänsust otsustada oma EL-i liikmesuse üle ja seda ei tohiks kunagi Ukrainaga juhtuda," lausus Stubb aplausi saatel.
Laupäeval oli YES-konverentsi teemaks muu hulgas sõjapidamise ja droonide arendamine. Arutelu teine moderaator oli endine peaminister Sanna Marin.
Konverentsisaali oli üles seatud ka väike konveierliin, kust enam kui 300 kokkupandavat drooni otse rindele lähevad.
Johnson: saatke Euroopa väed Ukrainasse
Johnson kutsus Euroopat üles enda vägesid viivitamatult Ukrainasse saatma.
Endine Suurbritannia peaminister kritiseeris Venemaa vastuseisu Euroopa vägede viibimisele Ukraina pinnal.
"Kui nad ei taha, et võõrväed oleksid Ukraina pinnal, siis mul on geniaalne idee — las nad tõmbavad uttu," ütles Johnson Kyiv Independentile reedel Kiievis. "Ainuke riik, kes on saatnud võõrväed Ukraina pinnale, on Venemaa."

Konverentsil meediaga suheldes väljendas Johnson rahulolematust ka Ukraina Euroopa liitlaste suhtes.
Euroopa liidrid on juba mitu kuud arutanud julgeolekutagatisi Ukrainale. Viimased ettepanekud näevad ette välisvägede paigutamist Ukrainasse, et ennetada võimalikku uut Venemaa sissetungi — kuid vägede paigutamine toimuks ainult relvarahu korral.
"Me oleme sattumas omamoodi naeruväärse kana ja muna probleemi ette või (Venemaa presidendi Vladimir) Putini seatud lõksu, kus kõik need niinimetatud julgeolekutagatised ja välisvägede kohalolek muutuvad asjakohaseks alles siis, kui on saavutatud relvarahu või vaherahu," ütles Johnson.
"Ja kui me jääme kindlaks nõudele, et vägede paigutamine toimub alles pärast relvarahu, siis ei pruugi need tingimused kunagi täituda," lisas ta.
The Kyiv Independent märkis, et Venemaal ei ole kavatsustki võitlust lõpetada ning Kreml ei ole seda ka mingil moel varjanud.
Venemaa relvajõudude juht teatas 30. augustil, et Moskva jätkab nii rindel sõdimist kui ka massilisi raketi- ja droonirünnakuid Ukraina linnade vastu.
Johnsoni sõnul tuleks Euroopa väed tuleks paigutada Ukrainasse viivitamatult – ilma Moskva loata ja ootamata sõjategevuse lõppu.
"Lihtsalt tehke ära," ütles ta, kui temalt küsiti, kas Euroopal on vaja vaid julgust ületada järjekordset Venemaa punast joont.
"Vajame midagi, mis lülitaks Kremlis aju sisse ja paneks nad mõistma, et fundamentaalselt ja strateegiliselt on see lõpp," ütles ta.
"Ja kuigi võib-olla on võimatu saada Putin praegu hõivatud aladelt välja, on ülejäänud alade tagasi võtmise hind liiga kõrge... sest Lääs on oma pühendumuse juba välja öelnud," sõnas Johnson.
"Ja viis, kuidas Lääs oma pühendumust kinnitada saab, oleks öelda, et tahtekoalitsioon hakkab saabuma," lisas ta.
Johnson rõhutas, et Euroopa väed oleksid Ukrainas peamiselt väljaõppe ja logistikatoe pakkumiseks, mitte otseseks võitlusoperatsioonideks, osaliselt seetõttu, et "ukrainlased on sõja pidamisel palju osavamad kui lääneeurooplased."
"Aga põhiliselt on nende kohaloleku eesmärk rõhutada, et Ukraina otsustab, millised sõjaväed Ukrainasse tulevad, mitte Venemaa," lisas ta.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: STT–BNS, The Kyiv Independent








