Sotsiaalministeeriumil valmis äsja uuring, mis otsib võimalusi, kuidas paremini toetada laste saamist ja kasvatamist. Uuringust nähtub, et maal sünnib keskmiselt rohkem lapsi kui linnas. Kõige väiksem on keskmine laste arv Tallinnas. Teistes linnades, näiteks Pärnus ja Tartus, on keskmine laste arv Tallinnast suurem. Kõige suurem on aga keskmine laste arv maapiirkondades.

Tallinna Ülikooli demograafia keskuse teaduri Mark Gortfelderi sõnul on sel mitu põhjust.

"Võib arvata, et inimesed, kes niivõrd perekonnale või lastele orienteeritud ei ole, pigem eelistavad suurlinna, samas kui nendel, kes elavad maapiirkonnas, on lastele sunnitlus natuke suurem. Maapiirkondades on odavam elada, mis puudutab elamispinda. Aga laiemalt, kui mõtleme lastega perede peale, siis kindlasti on pigem eelistus elada kohas, kus on rahulikum, kus on pigem oma aed olemas, kus on inimsuhted kohe olemas," rääkis Gortfelder.

Seega on Gortfelderi sõnul maal rohkem lapse saamist ja kasvatamist soodustavaid tegureid, samas pere loomist takistab mittesobiv tiheasustusega linnakeskkond.

"Probleem on väga tihedad, suurte kortermajadega piirkonnad, kus rahulikku elukeskkonda on vähe ja tihtilugu ka vajalikku taristut on vähe," ütles ta.

Kuigi viimastel aastatel võib näha trendi, et noored liiguvad elama ka linnast maale, ei kompenseeri see Gorftfelderi sõnul juba toimunud linnastumist. Samas ei peaks tema sõnul maad ja linna vastandama ning tegelda tuleb rahvastiku ja sündimuse vaates mõlemaga. Eelkõige tuleks tema hinnangul ära lahendada kodulaenupoliitikaga seotud murekohad.

"Turutõrge maal on olemas, pangad ei taha ülemäära laenu anda (kodu) soetamiseks ega renoveerimiseks. Ega linna ka ülemäära parem ei ole – v iimase 15 aastaga on eluaseme hind Tallinnas kindlasti tunduvalt enam kasvanud kui mediaanpalk. Riigipoliitika peaks mõlemat adresseerima, aga täna ta ei tee väga hästi kumbagi," lausus Gortfelder.

Tallinnas keskmine laste arv veerandi võrra väiksem taastetasemest

Uuringus märgitakse, et kõige väiksem on Eestis keskmine laste arv Tallinnas, kus see on umbes 1,6 last naise kohta ehk veerandi võrra väiksem kui taastetase. See tähendab, et Tallinnas, kus elab kolmandik eestimaalastest, väheneks rahvastik ühe põlvkonna jooksul veerandi võrra, kui sisseränne seda ei korvaks.

Tallinn ei kahane üksnes mujalt Eestist ja üha enam ka mujalt maailmast saabuvate sisserändajate tõttu. Tartus, Pärnus ja enamikus teistes linnades on keskmine laste arv märksa suurem kui pealinnas, seisab uuringus.

Samamoodi esinevad suured vahed sündimuses Tallinna piires aedlinnade ning suurte kortermajade ja suure asustustihedusega linnaosade vahel. Osaliselt tulenevad need erinevused valikulisest rändest ja rahvastiku koosseisu erinevustest, kuid põhjalikum analüüs Eesti kohta on kinnitanud, et suurtes keskustes on eluasemete väiksusel (mõõdetud tubade arvuga) negatiivne põhjuslik mõju laste arvule.

Enamikus maapiirkondades on sündimus aga taastetasemel või isegi sellest veidi suurem. Näiteks oli 2021. aasta rahvaloenduse järgi paljudes Lõuna- ja Kagu-Eesti ning ka mõnes Kesk-Eesti valdades keskmine laste arv 2,4 ning veelgi rohkemates valdades üle Eesti 22 ja 2,4 vahel (naiste sünnipõlvkonnad 1971 kuni 1977).

Tallinna rahvaarvule pole muu Eestiga võrreldes väiksem laste arv niivõrd suurt mõju veel avaldanud. Tänavu on küll esimese kaheksa kuuga elanike arv vähenenud pooletuhande võrra, kuid arvestades Tallinna elanike arvu (461 000), on see üsna tavapärane kõikumine. Näiteks mullu kasvas pealinna elanike arv 238 elaniku võrra, aasta varem suures osas Ukraina põgenike mõjul aga pea 3000 inimese võrra.

2024. aastal sündis Eestis vaid 9646 last – kõige vähem alates 1919. aastast. Viimase viie aastaga on sündide arv vähenenud kolmandiku võrra ning langus on olnud Euroopa Liidu keskmisest kaks korda kiirem.