Sotsiaalministeerium saadab peagi teisele kooskõlastusringile bürokraatia vähendamise eelnõu, millega plaanib muu hulgas muuta ka atmosfääriõhu kaitse ja tubakaseadust.

Praegu keelab tubakaseadus suitsetada tootmis- ja laoruumides, kuid eelnõuga kavatseb ministeerium sõnastusse lisada ka kontori- ja muud üldkasutatavad ruumid. Seega peaks ettevõtted 2027. aastaks kõrvaldama oma suitsetamisruumid, ütles sotsiaalministeeriumi keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling.

"Need alad, kus on täna suitsetamine keelatud, aga on lubatud suitsuruumid ning need, kus tehakse järelevalvet nii suitsetamise piiramise üle kui suitsetamise lubamise üle – seal suitsetamise lubamine kaoks ära," kirjeldas Telling.

"Riigi ressursi kasutamine suitsetamise võimaldamisele ja selle järelevalvele on riigi vahendite ebaeetiline ja mittesihtotstarbeline kasutamine," lisas ta.

Kaubanduskoda avaldas esimesel kooskõlastusringil arvamuse, kus kritiseeris nii eelnõu ebaselget sõnastust kui ka selle väidetavat eesmärki bürokraatiat vähendada. Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul ei saa eelnõule peale vaadates aru, milliseid kulusid võivad seadusemuudatused kaasa tuua ning kas see on realistlik ja mõistlik.

"Kogu see pool, mida hea õigusloome ette näeb, oli seal väga puudulik, " ütles Palts.

"Mis meid sisuliselt kõige rohkem ärritab, on, et eelnõuga, mille nimetus ei viita kuidagi, et sellel üldse oleks tubaka, turismi või mõne muu valdkonnaga mingitki pistmist ja mille nimi otsesõnu viitab, et tegemist peaks olema bürokraatia vähendamisega, tuleb hoopis kohustusi ja kulutusi tõenäoliselt juurde," rääkis ta.

Palts märkis, et kui eelnõu pealkirjas öeldakse, et tegu on bürokraatia vähendamisega, siis on see sügavalt eksitav, kui tegelikult sisu tähendab hoopis midagi muud. Ta sõnas, et bürokraatia ei tähenda pelgalt seda, et kuskil tuleb luba või avaldus esitada, vaid ka halduskoormust laiemalt. Palts nentis, et majandus- ja justiitsministeerium jagavad kaubanduskoja seisukohta.

"Loomulikult võib ju diskuteerida selle üle, kas need muudatused toovad kaasa riigiametite enda kohustuste vähendamise," märkis ta. "Lihtsalt keelame mingisugused asjad ära ja siis ei pea järelevalvet tegema. See on omamoodi lähenemine. Nii ei peaks asjad tegelikult käima – bürokraatia vähendamise sildi all," rääkis Palts.

Telling sotsiaalministeeriumist ütles, et ministeerium täiendas eelnõu mitmes kohas, sealhulgas lisakulutuste ja ümberkorralduste juures. Samas nentis ta, et jäävad suitsuruumide keelamisel endale kindlaks, eesmärgiga hoida kokku riigi ressurssi.

Suitsetamise võimalust pakkuvad ettevõtted on pidanud rajama eraldi ruumid koos spetsiaalse ventilatsiooni ja märgistega.

"Me ei saaks öelda, et see on väga suur kapitalimahutus," nentis Telling. "Ruumi tuulutamine, puhastamine, see eeldab ka mingeid vahendeid, aga ei saaks öelda, et see on ettevõtetele olnud tohutu ressursikulu. Seda enam, et me anname ikkagi üleminekuaja – me räägime aastast 2027, kui see piirang võiks jõustuda," rääkis ta.

Palts kaubanduskojast tõstatas ka küsimuse, kas ja kui palju võiks riik üldse isikuõigusi piirata. Ta märkis, et kui inimesed soovivad suitsetada ning ettevõte on valmis seda neile pakkuma, siis miks peab riik selle üle järele valvama.