Eestis on selle aasta esimese seitsme kuu jooksul registreeritud poole vähem autosid kui aasta tagasi samal perioodil.

Täpsemalt öeldes on jutt praegu uutest või kasutatud autodest ja väikekaubikutest, mis on toodud Eestisse, müüdud maha, kantud liiklusregistrisse ning mis nüüd esimest korda Eesti numbrimärgiga meie tänavatel ja teedel sõita tohivad.

Transpordiameti liiklusteenistuse direktori Joel Jesse sõnul on autosid registreeritud eelmise aastaga võrreldes märksa vähem lihtsal põhjusel: inimesed ostsid endale eelmise aasta lõpus auto lihtsalt ära, et pääseda jaanuaris jõustunud auto registreerimismaksust.

Puhtalt fossiilsel kütusel ehk bensiinil või diislil sõitvaid autosid on registreeritud tervenisti 60 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Ka hübriide on registreeritud 30 protsenti vähem. Eesti numbrimärgi saanud elektriautosid on aga viis protsenti rohkemgi kui eelmisel aastal.

Iga kümnes esimest korda liiklusregistrisse kantud auto on olnud sel aastal elektriauto, näitab transpordiameti statistika. Eelmisel aastal oli elektriautode osakaal kõigist sõidukitest umbes viis protsenti.

"Kui varem oli hübriidautode osakaal kõikidest registreeritud sõiduautodest ja väikekaubikutest umbes kolmandik, siis sel aastal, kui mootorsõidukimaks jõustus, näeme trendi, et nende osakaal on 45 protsenti või isegi sutsu peale," ütles Joel Jesse.

Kolm aastat tagasi moodustasid hübriidid kõigist Eestis registreeritud sõidukitest 17 protsenti, viis aastat tagasi aga seitse protsenti.

Jesse rääkis, et kogu selle statistika juures on tegelikult keeruline väita, kust algab automaksu mõju ja kus on tegu ülemaailmsete trendidega. Nii näiteks on bensiini- ja diiselkütusel sõitvate autode registreerimine vähenenud statistika järgi Eestis juba kolmandat aastat järjest.

Mida aeg edasi, seda rohkem on laienenud autotootjate hübriidide valik, nii et mõnelt autotootjalt ei saagi enam osta midagi muud kui vaid uusi hübriidmudeleid, märkis ta.

Jesse sõnul on automaksu mõju selgem aga selles osas, kuivõrd palju kasvuhoonegaase Eestis esmaselt registreeritud autod õhku paiskavad. Ta ütles, et see eriheide on uutel või kasutatud autodel olnud sel aastal kümnendiku võrra väiksem.

"Kui varem oli bensiini- ja diiselmootoriga sõiduki eriheide keskmiselt 145 grammi kilomeetri kohta, siis alates sellest aastast on see keskmiselt 125 grammi kilomeetri kohta. See näitab, et inimesed ostavad väiksema võimsusega sõidukeid, millel ka registreerimistasu ja aastamaks on väiksem," märkis transpordiameti liiklusteenistuse direktor.

Mudelite lõikes on selle aasta esimesel seitsmel kuul kõige rohkem registrisse kantud Toyota Corollasid (555), Škoda Octaviaid (472), Toyota Rav 4 (354) ja Škoda Kodiaqe (290).

Automarkidest moodustasid sõiduautodest ja väikekaubikutest kõige suurema osa Toyotad (2143), Volkswagenid (1335) ja BMW-d (1326). Neid kõiki kanti liiklusregistrisse aga siiski märksa väiksemas koguses kui eelmisel aastal, enne automaksu.

Tegelikult on 20 kõige populaarsema automargi seas vaid üks, mida on registreeritud rohkemgi kui eelmisel aastal. See on elektrijõul sõitev Tesla, mida kanti registrisse 41 protsenti rohkem ehk kokku 306.