Vaimne vägivald on Eestis suur probleem. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna talituse juhataja Andrea Kink rääkis, et eelmisel aastal läbiviidud statistikaameti suhteuuringus selgus, et ligikaudu 41 protsenti naistest ja 33 protsenti meestest kogeb elu jooksul vägivalda

"Ja kogevad sealjuures just nimelt ka vaimset vägivalda," lisas Kink.

Uuringud näitavad ka seda, et kõige enam esineb vägivalda just lähisuhetes.

Pärnu Naiste Tugikeskuse juhata Margo Orupõld ütles, et nende keskuse poole pöördutakse erinevate vaimse vägivalla vormide tõttu.

"Süüdistamine on see põhiline, mis on vaimse vägivalla tunnus. Nad kontrollivad olematuid asju, nad kahtlustavad, isegi kui nad on ise haiglaslikult armukadedad, siis nad süüdistavad ja kahtlustavad teist armukadeduses. Alandatakse teiste juuresolekul naise riideid, kehakaalu, võib-olla ka välimust, vanuse kasvades vanust, ja siis ka oskusi, et noh, sa ei oska ju midagi koristada, lapsi kasvatada. Hüüdnimed. Hirmutamine on ka üks vaimse vägivalla hea tunnus, et hirmutame sellega, et võtame lapsed ära, sa ei saa hakkama, keegi sind ei usu. Solvanguid, mis siis pärast öeldakse, et see on nagu nali. Sotsiaalse suhtluse piiramine, et sul ei oleks sõbrannasid, sugulasi, võtan su suhtlusvõrgustiku ära. Et see toetusgrupp kaob ära. Ähvardamine, et kui sa nii ei tee, siis ma teen lastele või vanemale nii ja ka lemmikloom tuleb siia juurde," loetles Orupõld vaimse vägivalla vorme.

Andrea Kink rääkis, et 35 protsenti Ohvriabi kriisitelefonile helistajatest on mehed. Ta lisas, mehed pöörduvad abi poole ka vaimse vägivalla ja teiste lähisuhtevägivalla vormide osas.

Kink nentis, et ühiskonnas leviva stigma tõttu võib olla meestel raskem paluda vaimse vägivalla osas abi.

"Seda võimestavad paraku soostereotüübid ning tegelikult ka ootused, mis me meessoole seame, et nad peaksid olema justkui tugevad ja saama hakkama oma probleemidega ja olema justkui teistele toeks. Aga absoluutselt kindlasti on vaimne vägivald iga inimese jaoks tema väga isiklik ja sügav probleem. Ning siin ei peaks olema vahet, kas sa oled mees või naine," selgitas Kink.

Kink märkis, et viimastes uuringutes on selgunud, et eestlaste seas on tõusnud teadlikkus vaimse vägivalla osas.

"Inimesed tunnevad ära ja peavad ka seda raskeks vägivallaks, kui teine osapool keelab sõpradega suhtlust või on ära võtnud pangakaardi, ehk siis keelab juurdepääsu rahalistele võimalustele. Ja ka ähvardused ja solvamised, et inimesed peavad ja näevad, et see on vaimse vägivalla osa. Nii et aina enam osatakse ära tunda ja neid punaseid lipukesi siis ära märkida suhetes. Ja eelmisel aastal läbiviidud Eesti naiste terviseuuring toob välja, et see osakaal, et Eesti naised on kogenud rohkem vaimset vägivalda, viitab ka tegelikult sellele, et vaimset vägivalda osatakse rohkem ära tunda," rääkis Kink.

Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel on kirjas kõikide maakondade Naiste tugikeskuste kontaktid. Lähisuhtevägivalla all kannatavad lapsed saavad pöörduda ööpäevaringsele lasteabi telefonile 116 111. Lähisuhtevägivalda kogenud mehed saavad pöörduda ööpäevaringsele ohvriabi kriisitelefonile 116 006.

Igas maakonnas on olemas ka ohvriabitöötajad, kes võtavad soovijaid vastu silmast-silma kohtumistel. Nende kontaktid on kättesaadavad veebilehel palunabi.ee.