2021. aastal avaldati statistika, kust selgus, et kümne aastaga (2011–2021) on kodutute arv Tallinnas märgatavalt vähenenud. Sotsiaaltöö keskuse juhataja Kille Altermani andmetel on nelja aastaga tänavakodutute arv veelgi vähenenud.

"Aastal 2020 tegi Tallinna Sotsiaaltöö Keskus sellise suure mahuka kodutuse uuringu ja alates sellest ajast teeme ka kord aastas tänavakodutute loendust. See loenduse statistika meil tõusutrendi ei näita. Kui näiteks toona loendust tegime, oli 82 tänavakodutut. Eelmise aasta detsembrikuus oli tänaval 51 inimest," sõnas Alterman.

2021. aastaga võrreldes on tänavakodutute arv langenud 37,8 protsendi võrra. Neli aastat tagasi oli kodutuid kokku 827 inimest.

"Tänavakodutuse kohta saame tõesti öelda, et kasvu me ei näe, aga kui me räägime üldse sellest, et mis see kodutus on, siis tegelikult Tallinna Sotsiaaltöö Keskus osutab teenuseid erinevatele toimetulekuraskustes inimestele. Võib-olla mitte enam klassikalises mõttes kodututele, aga meie osakaal suureneb inimeste grupis, kellel võib-olla on mingisugused sõltuvusprobleemid või vaimse tervise häired, kes ei saagi mingil põhjusel enam oma pere või lähedaste juures elada. Meie juurde tulevad need inimesed, kes vajavad ka abi, tuge ja nõustamist erinevates eluvaldkondades," sõnas Alterman.

Alterman tõi ka välja, et väga palju on neid inimesi, kes ei suuda on eluaset hoida, mistõttu satuvadki nende juurde abi otsima.

"Algab see ikkagi väga paljuski probleemidest – alkoholisõltuvus, narkosõltuvus, ravimite kuritarvitamine või näiteks hasartmängude sõltuvus. Sellega võivad kaasneda töökoha kaotamine ja sissetuleku kadumine, mistõttu lähedastega suhted halvenevad. Tekivad võlad ja nii edasi. Sealt see keerdkäik nii-öelda algabki," ütles Alterman.

Keskuse juhataja sõnas ka, et sotsiaalteenuse mõte on aidata inimesi resotsialiseeruma ning läbi aastate on iseseisva elu juurde naasnud umbes kümme kuni 15 protsenti abivajajatest.

"Me disainisime ju ringi resotsialiseerimisteenuse ja alates 1. maist osutatakse Tallinnas sotsiaal- ja majutusteenust. See ongi komponendipõhine teenus, et inimene saab täpselt sellist abi, mida ta parasjagu vajab. Tuleb tõdeda, et on ka neid inimesi, kes mitte kunagi meie teenuselt ei lahku ja nad jäävadki päris pikaks ajaks – 10 või 20 aastaks – meie juurde sotsiaal- ja majutusteenusele. Tervisliku seisundi või sõltuvusprobleemide tõttu ei olegi nad võimelised ega suutelised iseseisvalt mitte kunagi elama ja võib-olla nad lahkuvadki meie teenuselt alles siis, kui tervis halveneb nii palju, et peabki näiteks üldhooldusteenusele edasi hoopiski liikuma," kirjeldas Alterman.

Ühtlasi tõi Alterman välja, et koostöös politsei, mupo ja linnavalitsustega on nähtud vaeva, et likvideerida kohad, kus kodutud ööbimas käivad.

"Kui reeglina vanasti oldi rohkem sellistes mahajäetud majades, mingites soojakutes Põhja-Tallinnas või garaažiboksides, siis aasta-aastalt koostöös politsei, mupo ja linnaosavalitsustega on selle nimel töötatud, et selliseid kohti likvideerida. Viimase tänavakodutute loenduse ajal tuvastasime, et väga palju ööbitakse praegu trepikodades. Need inimesed, kes tänaval elavad, on valinud trepikojad ja neil on mingid oma süsteemid, kuidas trepikodadesse sisse pääseda. Minnakse ülemistele korrustele või siis mõnikord on nad leidnud mingi lahenduse, kuidas kortermajade keldrites ööbida. Ööbitud on näiteks ka sadamates ja lennujaamades, erinevates metsatukkades ja parkides. Tõusev trend on ka autodes ööbimine. Inimestel on mingisugused vanad autod ja seal ka elatakse," lausus Alterman.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse töötajad käivad ka infot jagamas tänavakodututele, et neil on võimalus ööbida varjupaikades.

"Meil on olemas varjupaigateenus ja piiratud kellaaegadel on ka öömajateenus, kuhu saab siis ju tulla ja kuhu me väga ootame. Päevasel ajal on meil ju avatud ka päevakeskus ja ka sinna saavad inimesed pöörduda, kus saavad kasutada duširuumi ja muud. Seda infot me jagamegi," sõnas Alterman.

Mõned kodutud aga ei soovi teenuseid kasutada, kuna ei taha reegleid järgida.

"Me loomulikult ütlemegi kohe, et tule kaasa, aga on teatud hulk inimesi, kes keelduvad abist. Osad on isegi olnud sellised, kes on juba näiteks olnud meie teenustel varem – kasutanud varjupaigateenust ja ka resotsialiseerimisteenust, aga nendele ei meeldi reeglid, sest öömajas sees või sotsiaalmajutusteenuses ei tohi näiteks alkoholi juua. Seal on teatud reeglid, millest tuleb kinni pidada – mis kell öörahu algab ja nii edasi. Nad ütlevad, et nad ei taha tulla tagasi, sest neile ei meeldi need reeglid," ütles Alterman.