"Puudujäägi prognoosi 800 miljoni euro suuruse paranemise taga on suures osas ühekordsed tegurid. Ühekordseid tegureid ei saa aga põhimõtteliselt arvesse võtta pikaajaliste kulude ehk näiteks pikaajaliste maksumuudatuste katteallikana," viitas Sõerd viimastel päevadel Reformierakonna esimehe Kristen Michali ja Eesti 200 juhi Kristina Kallase lubadustele tulumaksutõusu ärajätmise ja automaksu tühistamise kohta.

Maksutulude prognoositust parem laekumine tänavu esimesel poolaastal ei kordu, hindab Sõerd.

"Ettevõtte tulumaksu laekus jaanuaris rekordiliselt 317 miljonit eurot ehk 224 miljonit enam kui prognoositud. Selle põhjuseks oli eelmise aasta lõpus makstud dividendid, mida sai jagada veel vana soodsama maksumääraga. Dividendidelt laekus tulumaks jaanuaris. Tegemist on seega ühekordse mõjuga maksulaekumistele," selgitas Sõerd.

"Füüsilise isiku tulumaksu laekumise prognoos suurenes 80 miljoni euro võrra. Üheks põhjuseks on ka asjaolu, et järjest suurema hulga maksumaksjate tulutase liigub tulude kasvades maksuküüru tuluvahemikust välja ehk maksuvaba tulu läheneb nullile," lisas Sõerd. "Järgmisel aastal see mõju lõpeb, kui maksuküür kaob."

Riigieelarve kuludes vähenes varasema prognoosiga võrreldes välisvahendite ja investeeringute maht. "Investeeringutest nihkub 2026. aastasse näiteks 120 miljonit eurot Rail Balticu investeeringuid, mis varem olid kavandatud 2025. aastasse. Lisaks väheneb kohalike omavalitsuste investeeringute prognoos ja CO2 kvootide müügi arvel tehtavad investeeringud. Valitsussektori investeeringute ja kapitalisiirete maht tervikuna väheneb tänavu võrreldes varem prognoosituga 654 miljoni euro võrra. See aga tähendab investeeringute edasikandumist tänavusest aastast järgmisesse või järgmistesse aastatesse," kirjutas Sõerd.

"Seega kokkuvõtlikult, puudujäägi prognoosi 800 miljoni euro suuruse paranemise taga on suures osas ühekordsed tegurid," lõpetas Sõerd oma avalduse.

Rahandusministeerium: kõige suurema plussi andis maksude laekumine

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Täht ütles ERR-ile, et kõige suurema osa kahe protsendi SKP-st ehk umbes 800 miljoni suurusest puudujäägi kahanemisest moodustas maksude prognoositust parem laekumine.

"Muutus 1,2 protsenti SKP-st (umbes 480 miljonit - toim.) tuleneb paremast maksude laekumisest, sealhulgas juriidilise isiku tulumaksust, sotsiaalmaksust ja füüsilise isiku tulumaksust," lausus ta.

0,6 protsenti SKP-st ehk umbes 240 miljonit eurot tuli investeeringukuludest.

"Peamiselt on tegu investeeringute edasilükkumisega, näiteks Rail Balticu investeeringute osas. Ka välisvahendite kasutamise prognoosi on sel aastal vähendatud ja järgmistel kasvatatud," ütles Täht.

Lisaks alandati sotsiaalkulude prognoosi. näiteks on vähenenud pensioniealiste isikute arvu prognoos, lausus ta.

Samas ei tulnud plussi tänavuse riigieelarve täitmise prognoosi tööjõu- ja majandamiskuludest, kus pigem tuleb teha kulude ümbertõstmisi, märkis Täht.

"Tööjõukulud kasvavad eelmise prognoosiga võrreldes. Muu keskvalitsuse tasandil eelkõige ülikoolidel ja riigieelarve tasandil eelkõige kaitseministeeriumis tulenevalt riigikaitsekulude kasvust. Aluseks on võetud eelmise aasta tegelik kulutase, mis ületas eelarves planeeritut," lausus Täht.