Möödunud aasta lõpus ütles peaminister Kristen Michal, et Eesti ei leia raha, et saata oma esindaja NATO strateegilise kommunikatsiooni (Stratcom) keskusse Riias. Läti juhid väljendasid toona Eesti seisukoha pärast muret, sest soovivad hoopis keskust laiendada.

Kaitsevägi kinnitas ERR-ile, et Eesti ikkagi saadab oma esindaja.

25. juuli 2025 andis president Alar Karis kaitseväe ettepanekul major Margus Valdrele kolonelleitnandi sõjaväelise auastme seoses välisteenistusse asumisega.

Valdre läbis ajateenistuse 2000. aastal Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskuses. Aastatel 2003-2005 teenis ta pressiohvitserina piirivalveametis. Kaitseväes alustas ta teenistust 2005. aastal kaitseväe peastaabi pressijaoskonnas. Lisaks kaitseväe peastaabile on ta teeninud ka kaitseväe luurekeskuses ja Eesti diviisis. Praegu teenib ta küberväejuhatuses küber- ja infooperatsioonide keskuse sektsiooniülemana.

Valdre on osalenud kolmel välisoperatsioonil: Iraagis teabeohvitserina, Afganistanis psühholoogiliste operatsioonide ohvitserina ning Iisraelis ÜRO sõjalise vaatlejana.

Ta lõpetas 2020. aastal Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse ning on läbinud erinevaid täienduskoolitusi strateegilise kommunikatsiooni, luure ja kübervaldkonnas.

Valdre on lõpetanud Tartu ülikooli avaliku halduse bakalaureuseõppe (kõrvaleriala suhtekorraldus) ning omandanud magistrikraadi Kesk-Euroopa Ülikoolis politoloogia erialal (spetsialiseerumisega poliitilisele kommunikatsioonile). Lisaks on tal bakalaureusekraad küberturbe tehnoloogiate erialal Tallinna tehnikaülikoolist.

Eestile kuulub Riias asuvas NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuses tähtsuselt teine ehk asedirektori koht.

Eesti eelmine esindaja Einar Linn lahkus keskusest 2024. aastal.

Esindaja saatmine maksab riigile ligikaudu 150 000 eurot aastas. Nagu teisedki osalevad riigid peab Eesti tasuma ka 25 000 eurot n-ö liikmemaksu aastas. Võrdluseks – Läti investeerib strateegilise kommunikatsiooni keskusesse igal aastal ligi kolm miljonit eurot.

Kaitsevägi selgitas, miks peab oluliseks mehitada NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuse ametikohta.

"NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuses on unikaalne võimalus töötada rahvusvahelises keskkonnas. Infokonflikt on püsiv, arenev ning uued tehnoloogiad võimaldavad toota ja edastada massiliselt informatsiooni, millega soovitakse mõjutada otsuseid, kujundada poliitilist keskkonda ning luua võimalusi erinevateks rünneteks, kas siis inforuumis või ka füüsilises keskkonnas," kommenteeris kaitseväe peastaabi pressijaoskond.

"Strateegiline kommunikatsioon on seotud paljude erinevate valdkondadega ning keskuses on võimalus panustada erinevatesse töösuundadesse ja projektidesse, mis aitavad kaasa Eesti ja liitlaste koostööle ning meie riigi julgeoleku tagamisele," märkis kaitseväe pressiesindaja.

Kaitsevägi rõhutas, et keskuse asejuhi koha täitmine annab ühelt poolt parema ligipääsu NATO strateegilise kommunikatsiooni valdkonna arengule, sealhulgas väljaõppele ja teiselt poolt võimalusele jagada liitlastele oma kogemust. "Võttes arvesse tänapäevaste konfliktide dünaamikat, kus infotegevustel on keskkonna kujundamisel võtmeroll, on sõjalise ekspertiisiga keskusesse panustamine oluline kogu Eestile," edastas kaitsevägi.

Keskus on rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mis on mitmerahvuseline ja NATO poolt akrediteeritud, kuid ei kuulu NATO juhtimisstruktuuri ega allu ühelegi teisele NATO üksusele. Seetõttu ei esinda keskus NATO-t ega räägi selle nimel, seisab selle kodulehel.

Keskus panustab strateegilise kommunikatsiooni võimekuse parandamisse alliansi ja liitlasriikide tasandil.

Keskus on mehitatud ja rahastatud seda toetavate riikide ja osalevate panustajate poolt.

Keskuse asutasid 2014. aastal Läti, Eesti, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Poola ja Ühendkuningriik. Holland ja Soome liitusid 2016. aastal, Rootsi 2017. aastal, Kanada 2018. aastal ning Slovakkia 2019. aasta alguses. Taani ja Ameerika Ühendriigid liitusid 2020. aastal. Ungari liitus 2021. aastal, Hispaania – 2024. aastal. Prantsusmaa ja Austraalia on alustanud liitumisprotsessi.