Sotsiaalministeerium pakkus sündimuse analüüsis välja ühtekokku 16 meedet, kuidas toetada peredel laste saamist ja kasvatamist. Muu hulgas pakkus ministeerium välja, et peretoetusi võiks korrigeerida vastavalt elukalliduse tõusule, et toetada perede majanduslikku toimetulekut.

Leevendamaks tõsiasja, et noored pered kipuvad laste saamist edasi lükkama, pakkus ministeerium aga välja korrigeerida vanemahüvitist vastavalt järjestikuste sündide vahel toimunud palgakasvule.

Mõlemad ettepanekud on aga võrdlemisi kallid. Näiteks peretoetustele on selle aasta eelarves ette nähtud kokku umbes 420 miljonit euro. Hinnad peaks rahandusministeeriumi andmetel kasvama tänavu 5,4 protsenti. See tähendab, et kui peretoetused oleksid indekseeritud, siis oleks kulu peretoetustele järgmisel aastal mitte 420 miljonit eurot, vaid 443 miljonit eurot ehk 23 miljonit eurot rohkem.

Kuigi peretoetuste indekseerimine ning vanemahüvitisega seotud meetmed on riigile kulukad, ei tohiks neid meetmeid siiski rahvastikuteadlase Mare Ainsaare sõnul maha kanda, sest Eestis on elu läinud kallimaks.

"Inflatsioon on mõjutanud ka laste elu. Juhul, kui me arvame, et vanemad peavad selle inflatsiooni tingimustes olema rõõmsad ja tahtma järjest rohkem lapsi, samal ajal kui elu raskemaks läheb, siis see ei ole ju loogiline. Praegu esimese ja teise lapse toetus on 80 eurot. Hästi paljud lapsevanemad ilmselt saavad aru, et isegi lasteaiamaks kuus on suurem kui see 80 eurot," rääkis Ainsaar.

Päris kõigi sotsiaalministeeriumi ettepanekutega Mare Ainsaar siiski päri ei ole.

"Üks meede, mille puhul kahtleksin, kas see on kõige mõistlikum, on see ettepanek, et nendel peredel, kellel on raskusi eluaseme muretsemisega, et neile kohe anda lapseraha eluasemerahana kätte. Seda meedet ma ehk ise ei toetaks, sest ma arvan, et need lapserahad on pigem lapse kasvamise rahad. Kui see raha ühekorraga kohe ära kasutada, siis see ei ole ei filosoofiliselt ega ideoloogiliselt õige ja eks seda lapse raha läheb ka päriselt lapsel kasvamiseks vaja," ütles Ainsaar.