Tervisekassa on viimastel nädalatel olnud tähelepanu keskpunktis seoses suvepäevade ja uue kontoripinnaga, kuid samal ajal ootab lahendust ka küsimus, kuidas tulla toime olukorraga, kus sotsiaalmaksulaekumisest ei piisa senise ravikindlustussüsteemi alal hoidmiseks ning reserv, millest katta igal aastal kuni paarisaja miljoni euroni ulatuv puudujääk, saab mõne aasta pärast otsa.

Juba enne suvepäevade skandaali lahtirullumist oli paika pandud, et 22. augustil arutab terviserahastuse küsimusi tervisekassa nõukogu.

Ehkki tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane esitab nõukogus oma lahkumisavalduse, kinnitas ta ERR-ile, et tähtsaim punkt nõukogu päevakorras on vaade tervisekassa nelja aasta rahalisele seisule.

Nimelt peab sotsiaalminister Karmen Joller esitama 1. septembriks valitsusele tervisekassa nelja aasta finantsplaani ning seda hakkabki nõukogu arutama.

Laane sõnul on tervisevaldkonna rahahäda põhjus lihtne: elanikkond vananeb, inimesed elavad kauem ning seetõttu suureneb ka vajadus tervishoiuteenuste järele. Samal ajal kasvavad ka muud kulud ja hinnad.

"See tähendab, et 13 protsendist tööjõumaksudest ja ka mittetöötavate pensionäride pealt makstavast 13 protsendist ei piisa, et katta tervishoiuteenuse vajadust," tõdes ta.

Olukorrast väljatuleku stsenaariumeid on mitmeid – saab rõhuda tõhustamisele, efektiivsemale majandamisele, kuid teine võimalus on paradigmamuutus, et Eesti inimesed hakkaksid tervemini elama.

"See on ajutine, sest siis elavad inimesed kauem, aga lõpuks on ikkagi tervishoiuteenust vaja. See, mida me nüüd reedel arutame, ongi, et mis on need tõhustusmeetodid, vaadates sisse topeltuuringutesse, perearstide rahastusse, seal on võimalik teha muudatusi, aga kõik need kokku ei anna vajalikku eelarvetasakaalu," lausus Laane.

Seega on tema sõnul tarvis teha poliitilisi valikuid. Nende puhul saab tervisekassa nõukogu küll arvamust avaldada, kuid need ära kuulanud sotsiaalminister esitab edasise toimetamise osas oma ettepanekud valitsusele.

"See ei ole otsus, mida saab ainult tervisekassa juhatus teha. Meie saame teha ettepanekuid. Ja kui öeldakse, et me pole neid teinud, jääme lugupidavalt eriarvamusele," ütles tervisekassa juht.

Fookuses on perearstikriis, rahastusmudel ja andmebaasid

Järgmise nelja aasta peale on tervisekassa juhatus töötanud välja arengukava, kus on kolm põhilist fookusvaldkonda. Kõigepealt tugev esmatasand, mis tähendab, et perearstikriis lahendatakse ära osaliselt tehnoloogia abil ja osaliselt korralduslike meetoditega.

Teiseks rahastusmudel: kui praegu käib 95 protsenti rahastusest tükipõhise rahastuse kaudu, siis see mudel ei ole Laane sõnul tegelikult parima tulemuse saamiseks atraktiivne.

"Seda on Euroopas väga selgelt näha, et neil, kes on suutnud minna üle tulemuspõhisele rahastusele, on tervisetulemid paremad. Ka see nõuab poliitilist otsust, sest tänane tervishoiusüsteem ei ole sellise tulemuse mõõtmisega harjunud," sõnas Laane.

Kolmanda fookusvaldkonnana tõi ta esile terviseandmete korrastamise ja nende kasutamise nii, et üle vajalike terviseandmebaaside oleks võimalik paremini otsuseid teha.

"Täna see ei toimi," tõdes Laane ja märkis, et osalt on küsimus ka juriidilistes piirangutes. "Võib-olla on vaja mõned seadusemuudatused teha. Kui on olemas kättesaadavad andmed ja kasutada ka tehisaru, siis saab teha otsuseid mitte tahavaatepeeglisse, vaid edasi vaadates. Need on põhialused, et maastik korrastuks," lausus Laane.

Ta lisas, et tervishoiu rahastusprobleeme ei lahenda siiski lõplikult ka need kolm suunda. Kui veidi jõukamate riikide poole vaadata, siis on neis ühiskondlik kokkulepe, et teatud elualadesse ollakse nõus rohkem panustama. Eestis on selleks tänapäeval riigikaitse, kuhu läheb viis protsenti SKP-st, lisaks ka haridus ja sisejulgeolek.

"Kui ka tervis on see valdkond, kuhu ühiskondlikult ollakse nõus rohkem panustama, siis maksudest kogutud raha saab kokkuleppel jagada natuke teistmoodi," tõi Laane välja.

Plaan on muuta ka töötervishoiusüsteemi

Tervisekassa juhi kinnitusel on lauale pandud ka plaan muuta töötervishoiusüsteemi, kuid eri osapoolte nägemused ei kattu. Tähtsaks peab Laane seda, et töötervishoid ja esmatasandi arstiabi ehk perearstisüsteem oleksid paremini ühendatud.

"Kõigepealt võiks andmed liikuma saada," tõi Laane välja. "Tööandjad maksavad päris arvestatava summa raha, mille eest nad tahaksid saada veidi paremat tervisetulemit, see on arusaadav."

Küsimusele, kuidas parandada olukorda, kus erakliinikud pakuvad neid teenuseid, mis võimaldavad kasumlikult tegutseda, riigihaiglatel tuleb aga katta seda poolt, mis kannab kahjumit, vastas tervisekassa juhatuse esimees, et tervisekassa teeb iga viie aasta tagant riigihanke, kus ostab tervishoiuteenust, eriti neis kohtades, kus riiklik haiglavõrk pole kõigi erialadega esindatud.

"See tähendab siis väljaspool Tallinna ja Tartut, aga ka Tallinnas ja Tartus ostame teenuseid, kus haiglavõrgu arengukava haiglatest ei piisa," rääkis Laane.

Tema sõnul ostetakse haiglavõrgu arengukava haiglatelt praegu eriarstiabi umbes 93 protsenti ja erasektorilt seitse protsenti ning tasakaal, kus see teenus on ühiskonnale kasulik, ongi seitsme kuni 10 protsendi vahel.

"See on natuke ka poliitline küsimus, ka nõukogu küsimus. Nemad annavad kammertooni, kui palju, millises ulatuses ja mida erasektorist juurde ostma peaks," lisas Laane.

Erameditsiini surve on suur

Selle kohta, kui palju on kogu valdkonnas erameditsiini survet tunda, ütles tervisekassa juht, et kõik survestavad kõiki, sellest ei saa saladust teha.

"Ega me ausalt öeldes lihtsas seisus ei ole," lausus Laane praegust olukorda iseloomustades. "Laual on nii erinevad lahendused ja erinevad huvipooled tahaksid, et nende lahendused oleksid need, mis lõpuks otsustatakse. Aga ärme rutta ajast ette, meil on tervisekassas kuus nõukogu liiget, reedel on koosolek."

Küsimusele, kas Eestis on haiglaid, mille sulgemist võiks kaaluda, vastas Laane, et riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvaid haiglavõrgu arengukava haiglaid on Eestis 19 ja need on enamasti maakonnapõhised.

"Igas maakonnas võiks olla eriarstiabi pakkuv koht, kodulähedane tervishoid," sõnas Laane ja kinnitas, et EMO-d jäävad kindlasti igasse maakonda alles.

Tervisekassa juhi sõnul on kogu tervishoius miljoni dollari küsimus, kuidas saada õige patsient õigel ajal õige murega õiges kohas õige arsti juurde. Samas on tähtis, et inimesed mõistaksid, et iga mure pole selline, millele peaks kohe homme lahenduse leidma.

"Mõni mure kannatab rohkem oodata, aga mõni on kriitiline ja peab saama kiirema lahenduse ja on eri viise, kuidas seda teha. Oleme palju rääkinud e-konsultatsioonidest, see on üks võimalus, aga seal on teatud väljakutsed, mis tuleb enne ära lahendada. Kindlasti aitab selles kaasa kogu digimaailm," sõnas Laane.

Tänavune miinus jääb alla 167 miljoni

Tänavu on tervisekassal lubatud kasutada kuni 167,6 miljonit eurot eelmise aasta jaotamata tulemit, aga aasta lõpetatakse Laane sõnul parema tulemusega, ehkki miinus tuleb üle 100 miljoni.

Ka riigieelarve strateegias toodud tuleva aasta miinust saab Laane sõnul kindlasti väiksemaks, kuid see ei tähenda, et tervishoid saab hakkama ilma lisainvesteeringuteta.

Tervisekassa on korduvalt hoiatanud, et nende jaotamata tulem saab otsa 2027. aastal ning Laane märkis, et praeguse riigikogu poliitikud peaksid otsustama, kuidas edasi minna.

"Tehniliselt on võimalik jätta see ka järgmisele riigikogule, aga siis on juba liiga hilja," lisas ta.

Drastilisi muudatusi tervishoiusüsteem Laane hinnangul ei vaja, sest süsteem on habras ja seoseid on palju. Kui neid mitte tunda, võib juhtuda, et head asja teha püüdes tekitatakse kümme uut probleemi juurde ja seepärast tuleb iga samm põhjalikult läbi kaaluda.

Reedel kuulutatakse välja tervisekassa juhatuse esimehe konkurss. Laane märkis, et soovib uuele juhile palju jõudu ja jaksu: tööpuudust sellel inimesel karta ei ole ning neid, kes uue juhiga suhelda tahavad, on piisavalt. Kui kiiresti aga õnnestub tervisekassale juht leida ja kui palju kandidaate end üles annab, saab näha edasistel kuudel.