Valimiste esimese vooru võitis üllatuslikult kristlik-demokraatliku partei kandidaat, tsentristlike vaadetega senaator Rodrigo Paz, kes sai valimiskomisjoni esialgsetel andmetel 32,18 protsenti häältest. Teise tulemuse saavutas konservatiivne ekspresident Jorge "Tuto" Quiroga teine 26,94 protsendiga Alianza valimisliidust.

Valitseva sotsialistliku liikumise (MAS) kandidaat Eduardo del Castillo kogus kõigest 3.16 protsenti häältest.

Valimisi domineeris selle Lõuna-Ameerika riigi põlvkonna sügavaim majanduskriis, mille tõttu valijad hülgasid massiliselt toetuse sotsialistidele.

Aastane inflatsioon ulatus juulis ligi 25 protsendini, kuna riigis on kriitiline puudus kütusest ja dollaritest ehk valuutast, milles enamik boliivlasi oma sääste hoiab.

Hääletus tõmbas eesriide 20 aastat kestnud sotsialistlikule valitsemisajale, mis algas 2005. aastal, kui presidendiks valiti radikaalsel antikapitalistlikul platvormil kandideerinud põlisrahvusest Evo Morales.

"Vasakpoolsed on meile väga palju kahju teinud. Tahan riigile muutust," ütles 60-aastane pensionär Miriam Escobar uudisteagentuurile AFP pärast hääletamist La Pazis.

Peamised parempoolsed kandidaadid on lubanud raputada Boliivia suure riigi sekkumisega majandusmudelit ja rahvusvahelisi liite.

"See on päev, mis muudab Boliivia ajalugu," ütles Quiroga pärast hääletamist La Pazis.

Quiroga on lubanud kärpida avalikke kulutusi, avada riik välisinvesteeringutele ja tugevdada sidemeid Ameerika Ühendriikidega.

Valimas käinud 51-aastane kaevur Agustín Quispe nimetas Quirogat aga dinosauruseks ja ütles, et toetab Pazi, kes tegi kampaaniat populistliku programmiga võidelda korruptsiooniga, kärpida makse ja pakkuda kapitalismi kõigile.

Paljud boliivlased on oma kodumaale eeskujuks toonud sellist šokiteraapiat, mida rakendas Argentina president Javier Milei, et pöörata ümber oma inflatsioonist räsitud riigi majandus.

"Mida inimesed praegu otsivad, lisaks nihkele vasakult paremale, on naasmine stabiilsuse juurde," ütles uudisteagentuurile AFP Boliivia politoloog Daniela Osorio Michel.

Quiroga, kes kandideerib presidendiks neljandat korda, rõhutas oma kogemust valitsuses ja mitmepoolsetes organisatsioonides, mis kvalifitseerib teda ülesandeks päästa Boliivia pankrotist.

Quiroga teenis asepresidendina endise diktaatori Hugo Banzeri alluvuses ja seejärel lühidalt presidendina, kui Banzer 2001. aastal vähiga võitlemiseks tagasi astus.