Ühised strateegilised õppused Venemaaga peetakse 12.–16. septembrini, teatas Valgevene kaitseministeerium teisipäeval. Õppuste eesmärk on testida Venemaa ja Valgevene sõjalist võimekust ning tagada liitriigi sõjaline julgeolek ja valmisolek võimaliku agressiooni tõrjumiseks, tsiteeris ministeerium selle rahvusvahelise koostöö osakonna ülemat, kindralmajor Valeri Revenkot.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas selle aasta alguses üksikasju ja tõendeid esitamata, et Venemaa võib sel suvel Valgevenes toimuvate rutiinsete sõjaliste õppuste varjus midagi korraldada.

Eelmisel nädalal ajakirjale Time antud intervjuus teatas Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko, et on otsustanud ühiste sõjaväeõppuste toimumiskoha viia Valgevene läänepiirist Euroopa Liidu riikidega eemale, viidates Poolas ja Balti riikides tõstatatud julgeolekumuredele. Lukašenko nimetas väiteid, et õppusi võidaks kasutada kolme Balti riigi ja Poola ründamiseks, täielikuks jamaks.

Revenko ütles, et Vene-Valgevene õppusi kasutatakse ettekäändena "jätkuvale militariseerimisele NATO-sse kuuluvates naaberriikides", viidates eelseisvatele NATO ühisõppustele Poolas, kus osaleb vähemalt 34 000 sõdurit.

Revenko sõnul tegelevad Venemaa ja Valgevene relvajõud õppuse Zapad-2025 käigus järgmiste küsimustega: vaenlase õhurünnakute tõrjumine; kaitselahingu läbiviimine, kaitseliini läbinud vaenlase purustamine ja tingimuste loomine riigi territoriaalse terviklikkuse taastamiseks; õhutoetus maavägede operatsioonidele; samuti vaenlase ebaseaduslike relvaformeeringute ja sabotaaži- ja luuregruppide vastu võitlemine.

Venemaa lähima liitlase Valgevene suhted on tema läänenaabrite ja Ukrainaga halvenenud pärast seda, kui Moskva kasutas Valgevene territooriumi baasina Kiievi-vastasele rünnakule, mida ta alustas 2022. aasta veebruaris.

Venemaa ja Valgevene korraldavad strateegilisi ühisõppusi Zapad (e.k. Lääs) iga kahe aasta tagant. 2021. aasta septembris toimunud õppusel osales Vene kaitseministeeriumi andmetel ligikaudu 200 000 sõjaväelast, kuni 760 tehnikaühikut ja 15 laeva, mis oli väidetavalt suurim hulk vägesid neil õppustel 1980. aastatest saadik. Mõne eksperdi sõnul oli õppus osa Venemaa ettevalmistusest 2022. aasta veebruaris alanud täiemahulisele sissetungile Ukrainasse.

Välisluureamet (VLA) on oma aastaraamatutes korduvalt viidanud õppustega Zapad kaasnevale julgeolekuriskide suurenemisele meie regioonis. Viimati kirjutas VLA 2023. aastal välja antud raportis, et Venemaa sõjakuse tõttu on julgeolekuriskid Eestile kasvanud ning suurõppus Zapad-23 võib julgeolekuolukorda Läänemere regioonis veelgi pingestada. "Balti riikide vaatest on Venemaal veel piisavalt jõudu meie piirkonnas usutava sõjalise surve avaldamiseks," tõdes välisluureamet 2023. aastal.