Kas kohtumine reedel Alaskal ikka toimub või me räägime siiski sellisest võimalusest, et Donald Trump ja Vladimir Putin kohtuvad Alaskal?

Ma arvan, et meil ei ole mõtet täna ette spekuleerida. See võimalus, et seda kohtumist ei tule, on väiksem kui see, et ta tuleb. Fakt ise on see, et Trump on avanud oma väravad sõjakurjategijale ehk tõenäoliselt ikkagi Alaskal reedel see kohtumine aset leiab.

Mis siis nüüd Donald Trumpi selline tõeline sisuline kaalutlus on? Miks ta kutsub sisuliselt Ukraina rahva mõrtsuka endale külla?

Ma arvan, et mõnes mõttes ei ole see ootamatu, sest Trump on ju rääkinud oma valimiskampaaniast saadik, kuidas ta seda sõda lõpetab ja ta ei ole sisuliselt oma liini või hoiakut muutnud. Ta tahab teha kõik selleks, et sõda Ukrainas lõppeks. Küsimus on lihtsalt selles, et mida selleks kasutada, milliseid samme astuda, et see sõja lõpp tõesti jõuaks selliselt kätte, et see oleks õiglane lõpp ja rahu ennekõike Ukraina vaatest ja isegi Ühendriikide vaatest.

Mul on aga tunne, et see soov seda rahu iga hinna eest vahendada või saavutada, on ta viinud olukorda, kus ta on lasknud ennast ikkagi Putinil väga paljuski mõjutada. Mul on tunne, et Putinil on õnnestunud ikkagi saavutada selge initsiatiiv diplomaatiaväljal ja hetkel on ta positsioonis, kus ta ka Ameerika pinnale jõudes võib küsida kõike, mis ta tahab.

Kas see tähendab siis seda, et Donald Trumpi ja ütleme, tema administratsiooni arusaam rahust, mis selle sõja lõpetaks, on totaalselt teistsugune kui ukrainlastel või ei ole see nii erinev?

Ma arvan, et kui nüüd mõelda sellele, millised on olnud sõnumid juba veebruarikuust alates, siis tegelikult on hakatud rääkima, et mis võiksid olla need parameetrid, millega näiteks peaksid ukrainlased leppima selle sõja lõpetamise puhul. Seal on kogu aeg eksisteerinud küsimus okupeeritud ja illegaalselt annekteeritud alade vähemalt de facto tunnustamine Venemaale kuuluvaks. See sõnum on samuti üleval ka praegu peale eriesindaja Witkoffi käiku Moskvas. Sealt on tulnud hästi palju segast informatsiooni, et mis siis ikkagi on Venemaa nõudmised, aga teisest küljest me teame, et Venemaa ei ole oma strateegilist eesmärki muutnud. Ta tahab kogu Ukraina riiki hävitada ja praegu ta põhimõtteliselt ei vaja seda pausi, aga ta ei ole ka vastu, kui suudab sellega läänt veelgi nõrgestada ja lõhestada.

Kas Donald Trumpil on mingi selline jõuõlg olemas, et ta suudaks Venemaad sealsamas Alaskal läbirääkimiste käigus suunata rahu suunas, nagu ukrainlased seda soovivad ehk Venemaa täielikku taandumist kõikidelt aladelt?

Muidugi jõuõlg on olemas. Jõuõlad on olemas, aga Trump ei ole tahtnud neid kasutada. Kui me mõtleme, siis läinud reedel sai täis ju tema järjekordne retooriline ultimaatum Putinile. Lubas karme sanktsioone nii otse Venemaale kui nendele, kes Venemaalt naftat näiteks ostavad. Mis juhtus? Me ei isegi kuule, et Ameerika Ühendriigid seaksid Venemaale mingeid täiendavaid kaubandustariife. Nii ei saa Venemaaga läbi rääkida. Nii ei saa Venemaad panna olukorda, kus Venemaa peaks olema huvitatud rahust ja täna me võime öelda, et Venemaa ei ole huvitatud rahust. Ta nõuab kõike ja rohkemgi veel, kui ta on suutnud juba praegu vallutada ja on selge, et Ukraina ei saa sellega nõustuda. See oleks Zelenskile poliitiline enesetapp.

Zelenskist rääkides, siis lisaks sellele, et me surmkindlalt ei tea, kas see kohtumine toimub, siis me ju tegelikult ei tea, kas sinna Ukraina kaasatakse või mis kujul üldse kaasatakse. Kui nüüd Zelenskile see pakkumine tehtaks, siis mis need presidendi kaalukeeled saavad olla - kas minna või mitte minna?

Üks asi, mis meil tuleb selle kohtumise puhul silmas pidada, et seal ei ole Ukraina ainuke teema. Tõenäoliselt ikkagi räägitakse kahepoolsetest suhetest ja võimalik, et ka veel veel teisigi teemasid. Üldse ei saa välistada, et Venemaa nõuab ka heade suhete ja majandussuhete taastamiset, mitte ainult sanktsioonide tühistamist, vaid ka näiteks NATO üksuste väljaviimist idatiivalt.

See, mis puudutab Zelenskit, selles on küll suur ebaselgus. Kui Trump tuli välja sõnumiga, et kohtumine toimub, siis seal ei olnud mainitud Zelenskit ega tema võimalikku kohalolekut. Nüüd praegu diplomaatilisel tasandil tõepoolest käib väga aktiivne tegevus. Euroopa liidrid on väga selgelt mõista andnud ka Ühendriikidele, et ei ole võimalik rääkida Ukrainast ilma Ukrainata ja otsustada või saavutada mingisugune lahendus, mis ka tegelikult jõustuks. Eks see on nüüd küsimus, kuidas ja mis viisil esiteks Trump Zelenski kohale kutsub ja teiseks see, kas siis Putin on üldse nõus Zelenskiga kohtuma.

Putin peab Zelenskit, nagu ta ise ütleb, sisuliselt klouniks ja veel sealjuures ei pea teda üldse presidendiks sellisel kujul, et tal oleks õigus olla president. Kas Putini ja Zelenski kohtumine on üldse võimalik Venemaa tänase retoorika ja seisukohtade juures?

Ma arvan, et iseenesest lõppkokkuvõttes see kohtumine võib ju toimuda, aga pooltel on ju täiesti risti vastupidised arusaamad sellest, kuidas see sõda peaks lõppema. Venemaa nõuab Ukraina kapituleerumist. Ukraina ei ole nõus kapituleeruma. Punkt. Kõik. Seal ei ole ju praegu loodud ühtegi sellist põhjust, miks Venemaa peaks olema huvitatud rahust.

Euroopa justkui teeb diplomaatilisi jõupingutusi, et Ukrainata ei räägitaks neid jutte seal ära või tema saatust ei otsustataks ilma nende kohalolekuta. Mis see kohalolu saab olla, kui see kohtumine jätkuvalt on kahe mehe vahel ehk Trump ja Putin?

Eks president Zelenski on väga ühemõtteliselt välistanud territooriumite loovutamise küsimuse ja ma ütleks, et see on Venemaa üks olulisemaid nõudmisi ja seetõttu ma ei näe, et kuidas sellel kohtumisel saavutataks kasvõi selline ühisosa, mis annaks kuidagi positiivse tulemuse just nimelt Ühendriikide poolelt vaadates, aga see pole üldsegi eeldus, et see õnnestuks.

Kas me peaksime olema selles mõttes hirmul ja kartma, et Trump tuleb sealt kohtumiselt tagasi survestades edasi nüüd Ukrainat loobuma mingist territooriumist või sundima mingisugusel Ukrainale alandaval moel sõlmima vaherahu?

Kahjuks me näeme, et tegelikult ju surve on ennekõike Ukrainale. Venemaa suunas ei ole sanktsioone karmistatud ja ei ole ka Ukrainale lubatud sellist relvastust, mis võimaldaks lahinguväljal olulist pööret tuua või vähemalt stabiliseerida rinnet Ukraina vaatest. Järjekordselt sanktsioone, mida lubati, neid ei tulnud ja kuidas on võimalik eeldada, et sellist agressorit, kelleks on Venemaa, on võimalik peatada millegi muu kui jõuga. Ükskõik, kas on see siis majandusjõud või reaalne sõjaline jõud ja uskuda või loota, et läbirääkimised sõjakurjategijaga, kes peaks tegelikult Alaska asemel istuma Haagi kohtu ees, et see oleks nagu lahendus.

Kahjuks on tegelikult sellel kohtumisel väga palju ohtlikke momente. Esiteks see, et loomulikult võidakse kokku leppida milleski, mis meile siin Euroopas väga ei meeldi. See võib viia Euroopa ja Ameerika suhete jahenemisele või selgelt lõhedele, mida Putin üritab ilmselt ka seal saavutada ja teiseks võib Ukraina jääda selles mõttes Ühendriikide toetuseta, juhul kui Trump arvab, et tema püüds rahu saavutada, aga Ukraina ei tulnud sellele vastu.

Mis Euroopa või Ukraina vaates oleks parim tulemus sellelt kohtumiselt?

Parim tulemus oleks, kui see kohtumine ära jääks.

Aga juhul, kui siiski see toimub ning Trump ja Putin istuvad ühe laua taga?

Parim tulemus oleks see, et Trump tõuseks püsti ja ütleks: "Ma ei saa siin seda rahu, mida ma tahan ja ma tõepoolest käivitan need sanktsioonid Venemaa vastu ja annan Ukrainale abi". Kas me kujutame ette, et selline lahendus tuleb? Väga kaheldav, et see kohtumine sellega lõpeb. Suure tõenäosusega lõpeb see kohtumine mitte millegagi. Võib-olla lepitakse midagi kokku näiteks USA ja Venemaa diplomaatiliste või tehniliste küsimuste osas. Võib-olla veel milleski, aga sellises suures plaanis? Ma ei karda, et see nüüd peaks viima tingimata nende tulemusteni, mida me nägime 1938. aastal Münchenis. Siin on ka võib-olla need paralleelid liiga uljad, aga vaieldamatult see kehahoiak, mis praegu Ühendriikide administratsioonil on - ta ei ole loonud neid eeldusi, et see sõda lõpeks hetkel õiglase rahuga.