Eesti Raudtee kahjum ja selle riigipoolne sihtfinantseerimine on aasta-aastalt kasvanud. Kui aastal 2016 oli see viis miljonit eurot, siis möödunud aastal oli see kasvanud 30,7 miljoni euroni.

Ettevõte prognoosi järgi aastaks 2026 kasvab kahjum 38 miljoni euroni, aastaks 2027 39 miljonini, aastaks 2029 41 miljonini ning aastaks 2030 juba kuni 50 miljonini.

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles ütles ERR-ile, et kahjumi katmise summad on tugevas seoses veomahtude vähenemisega, mida viimastel aastatel on süvendanud algul Covid ja kohe seejärel sanktsioonid Venemaale.

"Samas on meil käsil väga ambitsioonikad investeeringuprojektid, mille esmasteks lähtekohtadeks on raudteeliikluse ohutus, keskkonnasõbralikkus ja kvaliteet. Reisirongiliiklus muutub aina enam populaarsemaks sõltumata kaubavedude käekäigust. Seega võib öelda, et valdav osa tehtavatest investeeringutest läheb reisirongiliikluse ohutuse, keskkonna ja kvaliteedi (kiiruste tõstmine, elektrifitseerimine) hüvanguks," lausus Lilles.

Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütles ERR-ile, et tema mingisugust anomaaliat Eesti Raudtee majandusnäitajates ei näe. "Eesti Raudtee on avalik taristu. Nii nagu näiteks transpordiamet majandab maanteid, nii Eesti Raudtee majandab avalikke raudteid," ütles ta.

"Kahjumist rääkimine on kindlasti äriõiguslikult õige termin, aga näiteks Soomes on avaliku raudtee majandamine üldse ameti ülesanne. Osades liikmesriikides majandab amet, siis me räägime tegelikult raudtee majandamise kuludest, nii nagu me räägime teede majandamiskuludest. Selles mõttes ta ei ole tavapärane äritegevus, vaid ta on avaliku taristu majandamine," lausus Tatter.

"Me ju ei küsi, et mida teha, et transpordiameti teehoiukulud oleks väiksemad ja tulud suuremad riigieelarvest. See ongi iga maksumaksja panus teehoidu ja iga maksumaksja panus raudteele. Riik peab looma avaliku taristu, normaalse õiguskeskkonna, tariifisüsteemi, aga muu on juba ettevõtjate pädevuses äri suurendada ja kaupu siia meelitada," ütles Tatter.

Tatter rääkis, et Euroopa Liidu liikmesriikides ongi raudteed valdavalt majandatud nii, et keskmiselt suhtarv on kuskil 20 kuni 30 protsenti kasutustasu vedajatelt ja ülejäänud riigiabi.

Tatter meenutas, et parematel aegadel veeti Eesti Raudteel 40 miljonit tonni kaupa ja ettevõte maksis ka dividende.

"Täna on sellest 40 miljonist suurusjärgus kolm miljonit jäänud, mistõttu täna enam kasutustasudest ei kaeta kogukulusid. Me nii-öelda läheneme ka sellisele keskmisele Euroopa raudteele. Suurusjärk täna tiba alla 40 protsendi on see kasutustasu, mida Eesti Raudtee teenib ja ülejäänud on riigiabi," lausus Tatter.

Anomaaliks nimetas Tatter seda, et läbi Eesti veeti varem Venemaa päritolu naftatooteid, mis aitas raudteed majandada ilma maksumaksja panuseta.

Samas tunnistas Tatter, et ka praegu on riigi eesmärk, et raudteel oleks rohkem kaupu.

"Mida rohkem kaupu raudteel veetakse, seda väiksem on riigi panus. Aga kui me täna reaalsust vaatame, et kus Venemaaga mingit kaubavedu ei toimi, siis loomulikult sisevedudel on need piirid suhteliselt ahtakesed, et siin oluliselt seda kaubamahtu suurendada ja seda kasutustasu osakaalu suurendada," tõdes Tatter.

Tatter ei näe praegu võimalusi kuhjuva kahjumi vähendamiseks. "Suhteliselt vähe on ju sellist veoturgu, kus raudtee oleks maanteetranspordile alternatiiv. On ikkagi sisevedudel uksest ukseni veod. Piltlikult öeldes raudteega leiba poodidesse ei vii," rääkis ta.

"Siin on mingid suunad näiteks sadama ja Lõuna-Eesti vahel Tartu ühenduses, kus sellist mahtu võib tõsta, aga me ei räägi sellest, et me jõuaksime seal miljoneid tonne sisevedudel kasvatada. Alates 2013. aastast hakkas riik riigi abi maksma, ehk siis sellest aastast Eesti raudtee omatulud ei katnud enam kogukulusid," lisas Tatter.

Vedude tasuvuslävend, et Eesti Raudtee oleks isemajandav, on Tatteri sõnul 20 kuni 25 miljonit tonni, praegu on see kolm miljonit tonni.

"Ja kui me vaatame, et kolmandate riikide ehk Venemaa suunalt seda mahtu ei tule, siis me sinna isetasuvuseni kindlasti ei jõua," ütles Tatter.

Tatter tunnistas, et sisuliselt võib öelda, et Eesti Raudtee kahjum on paratamatus. "Jaa. Absoluutselt," sõnas ta.

"Kui sul on avalik raudtee, siis sul on kaks varianti. Kas sa võtad ta üles. Kui üles võtta ei saa, siis loomulikult on see ootus, et ta on kvaliteetne. Täna me ikkagi ju teeme remonte selleks, et luua raudteel reisijateveole selline mugavusteenus, kus on aegruumiliselt vahemaad lühikesed. Tartu suunal me sihime ühenduse aega üks tund 40 minutit. Nii et tal on majanduslik lisandväärtus inimeste veol. Ka kaupade veol on olemas eeldused. Aga lisatulu äridest või ettevõtlusest kaubavedudel, selleks potentsiaali väga suurt ei ole küll," rääkis Tatter.

"Loomulikult me oleme huvitatud, et näiteks siin metsavedajatega või puiduvedajatega... Aga see raudteele peale tõstmine, maha tõstmine, siis kõik see vagunite komplekteerimine. Ta ei ole alati alternatiiv maanteetranspordile ka nende kaubagruppide osas, mida raudteel veetakse," lisas ta.

Tatter märkis, et raudtee lühimaatranspordis väga konkurentsivõimeline olla ei suuda. "Üldjuhul see õpikutarkus ütleb, et alla 300 kilomeetri väga ei konkureeri maanteetranspordiga. See on reaalsus," ütles ta.

Tatter lisas veel, et käesoleva aasta kahjum on 35 miljonit, millest kasutustasudest teeniti suurusjärk 22 miljonit. Järgnevatel aastatel võib tema sõnul oodata kahjumi kasvamist.

"Kiiruste tõstmine 160 kilomeetrile, ühendamine ja need tänased investeeringud kajastuvad tegelikult tulu-kulu arvestustes ka amortisatsiooni real. Mingil hetkel need investeeringud suurendavad amortisatsiooni osa. Kindlasti selle võrra võib mingi kasv olla. Ega täna ka ju riigi eelarvestrateegias on selle kulu tasakaalu osas prognoos, et ta läheb ikkagi 35 miljonist suuremaks ja kuskil 2030 pluss, ta võib pea et 50 miljoni alla jõuda. Eks selle võrra tulubaas ka tõuseb mingis osas kasutustasudes. Mingit vähenemise prognoosi hetkel näha ei ole. See tähendaks hüppelist kaubavedude kasvu sisevedudel. Aga ettevõtjad ei ole indikeerinud, et kust see kaubaveo kasv sisevedudel võiks tulla," rääkis Tatter.