Kahe- ja viieaastase lapse ema Liis on kuni selle aastani oma ühest silmast pimedale tütrele ja ühe neeruga pojale puuet taotledes saanud positiivse otsuse. Sel suvel otsustas aga sotsiaalkindlustusamet, et kummalgi lapsel enam puuet ei ole, kuna üks silm tütrel näeb ning ka ühe neeruga pojal on võimalik tavapärast elu elada.

"Tütrel kirjutati, et kuna ta näeb parema silmaga 1.0, siis ta ei vasta kriteeriumile. Selleks, et keskmist puuet saada, peaks olema vähemalt 0.3 ja see tekitas minus väga suurt segadust, et miks siis algselt üldse see puue väljastati. Ma vaidlustasin selle otsuse ja tütrele siis järsku anti see keskmine puue, aga pojale ei antud. Tegelikult on see väga selgusetu, et miks otsustab üks inimene mitte anda, teine inimene annab puudele "jah" otsuse," lausus Liis.

Eesti puuetega inimeste koja sõnul vähenes puuetega inimeste arv eelmisel aastal rohkem kui 8000 inimese võrra ja selliseid juhtumeid, kus otsuste tagamaad jäävad ka neile segaseks, on palju. Raskemate juhtumite puhul on korduvalt tulnud ka kohtu abil inimeste õiguseid kaitsta ning koja sõnul on see paljudel juhtudel olnud ka edukas.

"Eesti puuetega inimeste koja poole pöörduvad inimesed eelkõige juhtumitega, kus on tegu korduvhindamistega. Inimesel on eelnevalt tuvastatud puue ja nüüd on korduvhindamise periood - seadus muutunud ei ole, metoodika muutunud ei ole - aga tulemus inimese jaoks on teistsugune. Jääb arusaam, et see tõlgendamise ruum menetlejal või ekspertarstil on päris suur. Ta võiks samade asjaolude pinnalt teha otsuse nii või naa, siis see jätabki küsitavuse, et ju siis on vaja selgemaid juhiseid, selgemaid aluseid," sõnas Eesti puuetega inimeste koja jurist Kristi Rekand.

Sotsiaalkindlustusameti sõnul on arstidel tõesti otsuste tegemisel tõlgendusruum. Juhendeid on aga sellel aastal uuendatud. Samuti rakendatakse kevadest pistelist kontrolli, kus üks ekspertarst vaatab üle teise arsti arvamuse. Lisaks, et inimestele oleksid sotsiaalkindlustusameti otsused arusaadavamad, plaanib amet sügisest teha inimestele kättesaadavaks kogu ekspertarsti arvamuse.

"Tõlgendamisruum kindlasti on olemas. Meie põhiline probleem ongi see, et meil on lihtsalt ressursi puudus ehk meie pädevad arstid on tohutult ülekoormatud ja võibolla tõesti me peaksime leidma lisavahendeid selleks, et neid arste juurde leida, et nad saaksid oma tööd põhjalikumalt teha. See on probleem. Teiseks ka need samad tagasisidestamise programmid, kus me teise arsti arvamust vaatame üle ka järgmise arsti poolt, ka need vajaksid tegelikult uusi ekspertarste," ütles SKA ekspertiisi talituse juhataja Kalev Härk.

SKA sõnul on mure ka see, et arstid, kelle kirja pandud hinnangule toetutakse, ei ole patsientide andmeid piisavalt põhjalikult täitnud. Selle tõttu tehakse ka otsuseid, mis tuleb hiljem ümber vaadata.

"Terviseandmete kvaliteet on üks tõsine probleem. See on aja jooksul läinud paremaks, aga kahjuks ikkagi on jäänud teatud haiglaid ja arste, kes terviseandmeid avaldades ei ole väga korrektsed," lisas Härk.

Sotsiaalministeerium plaanib 2026. aasta alguseks analüüsi abil selgitada välja, milliseid muudatusi oleks süsteemis vaja teha, et see oleks selgem ning õiglasem.