Täiesti selge on see, et inimesi ja töötajaid peab motiveerima ühepalju nii erasektoris kui ka avalikus sektoris. Aga miks te otsustasite, et oma töötajaid premeerite, toetate just läbi suvepäevade korraldamise?

Me tegime selle otsuse eelmisel aastal. Eelmisel aastal tervisekassas me kokku koondasime üle 10 protsendi meie töötajatest, sest riigi suunised nägid nii ette. Selle tulemusena me täna oleme jõudnud olukorda, kus me oleme nii ära viilitud, et meil ei ole asendada, kui keegi peaks ära kukkuma või pikema puhkuse võtma. Ja siis me leppisime ühiselt kokku, et kuna me eelmine aasta kokkuvõttes tegevuskuludest säästsime 860 000 eurot ja me ei maksnud täiendavaid boonuseid inimestele, siis ühiselt jõudsime tulemuseni, et me saame koos aega veeta kogu tiimiga sellel suvel. Ja need broneeringud said tehtud ära ka eelmisel aastal. Kokkuvõttes inimesed on need, kes seda tervisekassat teevad, sest tervisekassa väärtus ilma meie 200 inimeseta ei ole väga suur.

Hästi palju on siin nüüd ringelnud, et palju see asi maksma läks. Te teate täpset summat, mis suvepäevade korraldamise peale tervisekassas kulus?

Meil ei ole see summa täpselt teada ja need numbrid, mis on ajakirjandus pakkunud, need kuuekohalised summad... Tegelik summa on väiksem ja ma usun, et me saame reedeks need arved kokku ja siis me selle numbri saame ka välja öelda. Ta kindlasti on paarkümmendtuhat eurot väiksem kui see summa, mida ajakirjandus on spekuleerinud.

Nii et on 100 000 või on üle 100 000?

Ei, ta on kindlasti kindlasti alla 100 000. Aga kui palju, see võiks reedeks saada selgemaks.

Sotsiaalminister Karmen Joller on juba teatanud, et tervisekassa nõukogu arutab suvepäevade korraldamist, sest see, mis nüüd toimunud on, see riivab Eesti ühiskonna õiglustunnet. Te tunnete samamoodi, et ühiskonna õiglustunne on riivatud?

Mul on väga kahju, kui inimesed tunnevad ennast halvasti sellepärast, et tervisekassa inimesed said pärast pingelisi tööaastaid ühe korra suvel kokku. Mul on sellest siiralt kahju. Aga tõepoolest, meie järgmises nõukogus me seda arutame ja siis arutame ka seda, et kuidas leida see tasakaal, et ühelt poolt on sul olemas motiveeritud töötajad, kes panustavad kogu oma tööaja ja palju ka oma vaba aega selleks, et Eestis oleks parem tervishoid versus see, et kuidas see motiveerimine siis käib.

Millal nõukogu koguneb?

Augusti lõpus.

Ministri suhtes kogutakse allkirju, Keskerakond soovib ministrit umbusaldada. Kas te ise tunnete ka seda, et te peaksite võtma vastutuse? Olete te mõelnud ka selle peale, et te peaksite tagasi astuma?

Üldiselt tagasiastumine on väga kaalukas otsus ja see tuleb läbi rääkida. Eks me nõukogus räägime sellel teemal. Neid otsuseid ei peaks tegema uisapäisa ja siis kui see supp on nii kuum

Ajakirjanduses on ilmunud põhjalikke ülevaateid, kui keeruline oli saada teada suvepäevade kohta, et kommunikatsiooniosakonna inimesed jooksid ajakirjanike eest ära. Ei olnud võimalik ühendust saada, kogu maja telefonid sisuliselt ei vastanud. See on nüüd küll see koht, kus te peate peeglisse vaatama.

Kindlasti me vaatame selle koha pealt peeglisse, aga võin öelda ka, et ajakirjandus mõne koha pealt ka natuke liialdab. Ma isiklikult olen suhelnud kolme suure meediamajaga, kolme suure väljaandega nii nende peatoimetajatega kui nende ajakirjanikega ja meil on väga toimiv koostöö. Kui sulle tullakse ette teatamata kaameraga ja helistatakse järjest läbi kolleege, siis see minu arvates ei ole nagu hea ajakirjanduslik praktika. Siin teatud ajakirjanikega, ma arvan, et me mõlemad võime peeglisse vaadata.

Aga kas te saate aru, et suvepäevad on Eesti avalikus ruumis muutunud selliseks asjaks, et kui neid korraldavad avaliku sektori asutused, siis neid jälgitakse väga tähelepanelikult, uuritakse kulusid. Nad on muutunud selliseks märgiliseks ürituseks. Ja selle kohta öeldakse väga lõdva käega, et see on raiskamine. Kas te enne seda ikkagi ei mõelnud, et sellest võib tulla säärane skandaal?

Ma ei jaga päris seda arvamust, et ühtegi üritust avalikus sektoris ei tohi korraldada. Jah, võib-olla on inimestel erinev arvamus, et kus seda peaks tegema ja milliseid üritusi peaks korraldama. Meie jaoks ei olnud need suvepäevad. Meil oli töötajate tänuüritus, kus tõepoolest me tänasime oma töötajaid, kus inimesed said hääletada, kes olid eelmise aasta nii uus tulija, aasta tegija, kui ka meie väärtuste kandjad. Ja see oli väga soe ja südamlik ja ma arvan, et kõik organisatsioonid võiksid oma inimesi tunnustada.

Kui ma ajakirjanikuga rääkisin, sest me oleme sellest rääkinud pikalt, siis ma pakkusin nendele, et kui te tahate teha lugu, siis võiksite teha natuke laiemat uurimistööd, et kuidas käituvad teised organisatsioonid, kuidas käituvad eraorganisatsioonid, kuidas käituvad teised avaliku sektori organisatsioonid. Seda nad millegipärast pole teinud või siis nad ei ole neid andmeid saanud. Ma ei tea kumb variant see on. Aga ma arvan, et see lugu on natukene ühepoolne. Võib-olla on siin taga ka mõni poliitiline tellimus, seda ma ei tea, seda teavad need, kes neid niite tõmbavad. Aga eks me teeme omad järeldused sellest. Ja veelkord, mul on siiralt kahju kõigist inimestest, kes tunnevad, et me oleme valesti käitunud.

Ma seisan alati meie töötajate eest. See on see koht, kus meil on väga selge suhtumine, et tervisekassa töötajad on tervisekassa vara, ja kõige kallim vara. Ja ilma nendeta me ei saaks teha seda tööd, mida me teeme.

Te ütlesite, et keegi tõmbab niite. Kes need inimesed on, kes niite tõmbavad?

Ma ei oska seda öelda, sellepärast et see ei ole esimene kord, kus me poliitmängudes oleme etturi rollis. See ei ole üldsegi esimene kord.

Mis nüüd edasi saab? Te loodate lihtsalt, et ilmuvad lood ära ja siis saate jätkata samamoodi nagu siiani?

Me kindlasti teeme omad järeldused, et mis on siis aktsepteeritav ja mis ei ole aktsepteeritav. Ja ma arvan, et meil tuleb väga sisutihe nõukogu augusti lõpus, kus me arutame seda küsimust, kus me arutame tervisekassa järgmiste aastate eelarveid, kus me arutame seda, et millise strateegia me peame valima, et saada tervishoidu jätkusuutlikuks ja arutame seda, et kuidas on kõige parem viis muuta inimeste mõttemaailma, et tervis on kõige kallim vara, see on investeering ja inimesed saavad väga palju ise ära teha oma tervise hoidmisel, kaasa arvatud vaimse tervise hoidmisel.

Tegemist on väga suurte summadega, on vaja põhimõttelisi otsuseid kuidasmoodi Eesti tervishoidu edaspidi rahastada. Me räägime sadadest ja sadadest miljonitest eurodest, mis on puudu. Kas seda raha küsida on pärast seda skandaali oluliselt keerulisem?

Kindlasti on. Aga teistpidi on ka selge ju see, et ega Eesti rahvas ei taha ühtegi maksutõusu. Ja kuna prioriteet on kaitsekulutused, mida keegi ei vaidlusta, siis me peame hakkama saama selle rahaga, mis meil täna on ja nüüd tuleb välja mõelda see viis, et millised on need prioriteedid. Ja kuidas me siis järgneval neljal aastal hakkama saame. Selle koha pealt on meil juhatusel erinevad stsenaariumid. Seda me oleme ka nõukoguga põhimõtteliselt arutanud ja järgmises nõukogus valdav osa ajast kulub sellele, et mis saab edasi järgneval neljal aastal.

Mulle tundub, et te päris hästi ikkagi veel ei ole aru saanud, et see avalikkuse ootus ja see, mis nüüd toimus, ei jookse omavahel kokku. Kas te ei tunne, et te elate nagu eraldi maailmas?

Ei, ma ei ela eraldi maailmas. Ma saan suurepäraselt aru sellest, et avalikkuse ootusi on väga selgelt selline, et avaliku sektori töötajad töötavad oma kokkulepitud tasu eest, maksimaalse aja ja annavad maksimaalse panuse. Sellest, ma olen suurepäraselt aru saanud.

Kas era ja avaliku sektori töötajate tasustamine ja motiveerimine peaks olema kuidagi ühesugune või see peaks olema erinev?

Kuulge, me värbame töötajaid täpselt samalt tööjõuturult. Ja kui me tahame saada, et meil oleks nutikad inimesed, kes teevad häid otsuseid ja kes jagavad targalt meie raviraha, siis me peame nendesse investeerima. Ja nüüd ongi küsimus, et kus on see tasakaalupunkt, kuhu me selle joone tõmbame. Meil on vaja selliseid inimesi, kes suudavad teha mõistlikke otsuseid. Mis on tervishoius kõige kallim asi? Kõige kallim asi, mulle öeldi, et on arsti pastakas. Tänapäeval võib-olla pastakat ei kasutata, aga kõige tähtsam asi on see, et millised otsused tehakse, millised põhimõttelised otsused tehakse. Kui seal tehakse vale otsus, siis just nimelt paari eurostest asjadest korrutades 10 miljoniga saavad kokkuvõttes kümned miljonid. Selle eest ma seisan alati, et need inimesed, kes neid otsuseid teevad, on motiveeritud, nad on kvalifitseeritud ja nad teevad tarku otsuseid.

Järgmisel aastal suvepäevi ei tule ilmselt?

Viimati suvepäevad olid Eesti haigekassas. Need olid aastal 2018. Need olid viimased suvepäevad. Me oleme tänanud oma töötajaid, ilmselt järgmisel aastal, me täname neid teistmoodi.