Ringmajandusfirma Ragn-Sells on frustreerunud, et aastaid planeeritud koostöö riigiettevõtte Enefitiga jooksis liiva. Nimelt sõlmisid 2022. aastal Ragn-Sells ja Enefit Industry, tollal Enefit Power, viieaastase koostööleppe, millega pidanuks hakkama vanarehve purustama ning põlevkiviõlile lisama.

Projekti 4,2 miljonit eurot investeerinud Ragn-Sellsi juhatuse esimehe Kai Realo sõnul varjas Enefit terve aja tõsiasja, et neil polnud rehvihakke pürolüüsiks vajalikke lube.

"Hetkel ka prokuratuuri kuriteo avalduse osas oleme vaadanud üle kõik kommunikatsiooni ja informatsiooni, mis tegelikult pidi olema Enefitile teada juba sellel ajal, kui meie alles hakkasime Ragn-Sellsi pool seda investeeringut tegema. Isegi kui nad lepingusse astusid nii-öelda lootuse ja ootusega, et kõik laabub, siis tegelikult ka meie ettevalmistused oma tehnoloogia loomiseks ja ehitamiseks võtsid aega," rääkis Realo.

"Kui nad oleks olnud avatud meie suunas, siis oleksime saanud selle kolm ja pool, kõikide muude täiendate töödega ligi neli miljonit, investeeringu tegemata jätta. Me oleksime olnud väga rahul, kui me oleksime õiget informatsiooni saanud hetkel, kui meil oli võimalik veel tagasi keerata seda suurt investeeringut," sõnas ta.

Ettevõtete koostöö algas 2019. aastal, leping allkirjastati aastal 2022. Eelmise aasta kevadel valmistas Ragn-Sells 3,5 miljonilise rehvipurustusliiniga esimesed partiid haket.

Enefit aga ei tahtnud neid vastu võtta, rääkis Realo. Ta märkis, et alles möödunud sügisesel näost-näkku kohtumisel tuli ilmsiks, et lube ja sertifikaati ei olegi.

Realo ütles, et Ragn-Sells esitas veidi üle nädala tagasi, 25. juulil prokuratuurile kuriteoavalduse. Ta lisas, et nende poolt on ka koostööleping lõppenud.

Enefit Industry juht Lauri Karp ütles, et nende silmis on leping jõus.

"Meil on jätkuvalt huvi antud rehvihakke projektiga edasi liikuda. Meie vaates lepingu rikkumist ei ole ja selle alusel me täna ka toimetame. Alustasime põlevkivi ja rehvihakke koos pürolüüsimise katseprogrammi, mis on ka keskkonnaameti poolt heaks kiidetud. Load on olemas," rääkis Karp.

Realo sellest teadlik ei olnud, et Enefit on selle suvega load kätte saanud ning nimetas seda taas üheks näiteks puudulikust infovahetusest.

Lisaks vahetus ka möödunud sügisel Enefit Industry juhtkond. Erinevalt vanast on uue juhatuse fookuses ohutus ja keskkond, märkis esimees Karp.

Miks eelmine juhatus Ragn-Sellsi eest lubade puudumist varjas, tuleb Karbi sõnul küsida nende enda käest. "Ma jään vastuse võlgu, miks eelmine juhatus ühte või teist asja ei öelnud või oleks pidanud ütlema. Mina ei hakkaks äris konflikti otsima - kui on õnnestumisi ja vastupidi ka ebaõnnestumisi, ebakõlasid, siis neid kõike saab lahendada läbirääkimise käigus. Oleme teostamisfaasis ja ei näe põhjust, miks me selle projektiga edukalt edasi minna ei saa. Meie poolt on uks avatud," rääkis ta.

Ragn-Sellsi juhi Kai Realo sõnul on raske teha koostööd teise osapoolega, proovides ise asju käbi rääkida, kui sind mõistva suhtumise asemel süüdistatakse.

"Ma inimlikust aspektist tunnen tõelist vastumeelsust selliste inimestega koostöö tegemiseks. Aga loomulikult, ütleme ärilisest aspektist – kui ma pean ikkagi emotsioonid kõrvale jätma, eks siis me nagu öeldakse, vaataksime õunte pealt, mida pakutakse," ütles ta.

Realo juhtis tähelepanu, et probleemi on segatud ka taaskasutusorganisatsioon Estonian Tire Recycling, kes peab rehvide maaletoojatele tagama, et rehvid tõepoolest võetakse taaskasutusse.

"Juba piisava varuga hakkasime me koguma rehve erinevatesse jäätmejaamadesse, et neid saaks purustada. Kui oleks toimunud õlitootmine, siis oleks saanud ka taaskasutusorganisatsioon selle kohta tõendi, et rehvid on võetud kasutusse, " selgitas Realo.

Praeguse seisuga on Ragn-Sells Enefitile üle andnud kaks tarnet ehk 873 tonni rehvihaket, ütles Realo. Eesti Energia teatel on ca 100 tonni rehvihaket kasutatud katsetes põlevkivi ja rehvihakke koospürolüüsimiseks.