Nii Swedbank kui ka SEB andisid teada, et nende seisukohad seoses RAB-ile nõude esitamisega pole nädala jooksul muutunud ehk otsust, kas esitada sarnaselt LHV-le enda ja oma klientide õiguste kaitse eesmärgil riigile leppetrahvi nõue või mitte, endiselt ei ole.

"Hindame jätkuvalt olukorda ja jälgime arenguid," ütles ERR-ile Swedbank pressiesindaja vahendusel. Samuti lisas pank, et iga päev töötatakse selle nimel, et panga "klientide õigused oleksid selgemalt ja kindlamalt kaitstud".

"Peamise prioriteedina meie klientide huve ja õigusi silmas pidades, tegeleme koostöös pangandussektori esindusorganisatsiooniga ja diskussioonis riigiga aktiivselt olukorrale lahenduste leidmisega. Seisame selle eest, et riik looks ja tagaks õigusselguse säilitades tõhusad võimalused finantskuritegevuse tõkestamiseks," ütles SEB pressiesindaja Maarja Lumiste.

Täpsemaid samme, mida õigusselguse loomiseks ette on võetud, ei soostunud pangad ise kommenteerima, öeldes, et asja aetakse ühiselt Eesti Pangaliidu kaudu.

Pangaliit: vastutust õigusloome eest ei saa riik delegeerida

Pangaliidu volikogu esimees ja LHV juht Kadri Kiisel ütles ERR-ile, et õiguskantsler osundas enda analüüsis üheselt, et olemasolev õigusraamistik pole piisav selleks, et RAB saaks koguda pangakontode väljavõtteid täitmisregistri kaudu.

"Eraldiseisev on küsimus sellest, kas riigil on vaja teatud juhtudel ja tingimustel pääseda ligi pangakontode väljavõtetele. Samuti, kas automaatne teabevahetus, mis on hästi reguleeritud ja allub tõhusale kontrollile, on vajalik. Mõlemale küsimusele on vastus jah. Probleem, millele õiguskantsler oma 1. juuli märgukirjaga tähelepanu juhtis on see, et õiguslik raamistik teabevahetust senisel kujul täielikult ei toeta," sõnas Kiisel.

"Õigusloome on riigi üks põhifunktsioon. Vastutust selle eest, et see kõigile reeglitele vastab, ei saa riik kellelegi delegeerida. See vastutus ei kao ka siis, kui õigusloome protsessis ja kaasamise käigus kogutakse sisendit erinevatelt huvigruppidelt, mis on tavapärane praktika," lisas Kiisel viidates asjaolule, et pankade esindajad osalesid täitmisregistri väljatöötamise töögrupis.

Kiisel märkis, et viimastel päevadel on pangad näinud mitmeid riigipoolseid samme, mis annavad kindlust, et lahenduste väljatöötamisega tegeletakse aktiivselt.

Enn Riisalu pangaliidust ütles, et pankade esindusorganisatsioon on kohtunud õigusselguse tagamise küsimustes justiits- ja digiministeeriumiga.

Viimasel kuul on tekkinud arutelu, kas pankade vastutus täitmisregistri väärkasutuse osas võis olla suurem, kui esialgu usuti.

Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole pankadel kohustust täitmisregistri päringutele ilma nende õigsust kontrollimata automaatvastuseid saata ning see on olnud nende enda valik.

Samuti olid pangad automaatsüsteemi loomisesse aktiivselt kaasatud ning neile sai tänu täitmisregistrile osaks oluline ressursside kokkuhoid.

Pangad pole olnud kriitikaga nõus.

Õiguskantsler Ülle Madise kantselei andis 1. juulil teada, et tuvastas kontrolli käigus, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused kohase õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladusele. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta andis 8. juulil allkirja täitmisregistri põhimäärusele ja palus asutustel 14. juuliks esitada uued taotlused süsteemiga liitumiseks.

Taotluste analüüsi tulemusel otsustas ministeerium, et uute karmistunud reeglite alusel on õigus kõigi päringuliikidega jätkata politsei- ja piirivalveametil, kaitsepolitseiametil ja välisluureametil. Senisega võrreldes piiratumas mahus saab päringutega jätkata maksu- ja tolliamet.

RAB-i õigus täitmisregistri vahendusel pangapäringuid teha on 14. juulist ametlikult peatatud.