Konservatiivist kantsler Friedrich Merz on seadnud Saksamaa kehvaks jäänud sõjaväe suutlikkuse tõstmise üheks oma peamiseks ülesandeks, arvestades ühelt poolt Venemaalt lähtuvat ohtu ja teisalt kahtlusi praeguse USA administratsiooni julgeolekugarantiide osas Euroopale.

Praegu on eesmärk värvata relvajõududesse rohkem vabatahtlikke, kuid kavas on ka sätted kohustusliku teenistuse kohta, juhul kui värvatute arv jääb napiks.

Järgmisel kuul valitsusele esitatava seaduseelnõuga peaksid kõik noored Saksa mehed täitma küsimustiku oma valmisoleku ja soovi kohta sõjaväes teenida. Noorte naiste jaoks oleks küsimustik vabatahtlik.

Alates 2028. aastast peavad kõik 18-aastased mehed läbima arstliku läbivaatuse, et määrata kindlaks nende sobivus sõjaväeteenistuseks, olenemata sellest, kas nad on näidanud üles huvi relvajõududega liitumise vastu või mitte.

Kavandatav seadus näeks ette ka kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamise, kui julgeolekuolukord seda nõuab ja parlament selleks selgesõnalise heakskiidu annab.

Ajateenistus peatati Saksamaal ametlikult 2011. aastal tollase kantsleri Angela Merkeli valitsuse ajal.

Merz on esitanud ulatusliku kava kaitsekulude vabastamiseks Saksa rangetest võlareeglitest, et luua "Euroopa tugevaim tavavägi", kuid Bundeswehri, mis koosneb praegu 180 000 sõdurist ja 49 000 reservväelasest, on vaevanud värbamisraskused.

Sel aastal ootab kaitseministeerium 15 000 uut ajateenijat, mis on 5000 võrra rohkem kui mullu.

Lõppeesmärk on saavutada kokku 460 000-pealine sõjavägi 260 000 tegevteenistuja ja 200 000 reservväelasega.

Praegu kinnitas valitsus, et kavatseb relvajõudude ridade täiendamisel tugineda vabatahtlikele ning loodab aastaks 2031 saada igal aastal 40 000 uut ajateenijat.

Samuti soovitakse muuta ajateenistus atraktiivsemaks, pakkudes näiteks koolitust uute tehnoloogiate alal ja keelekursusi.

Rootsi taastas näiteks piiratud ajateenistuse vormi 2017. aastal, seitse aastat pärast selle kaotamist.