Euroopa Liidu Euroopa metsatulekahjude infosüsteemi (EFFIS) andmetel on Euroopas sel aastal metsatulekahjudes põlenud peaaegu Luksemburgi suurune ala. 15. juuli seisuga on põlenud maa kogupindala 231 539 hektarit, mis on 119 protsenti rohkem kui keskmine, mis sel aastajal muidu hinnatud on - 105 586 hektarit.

Viimastel nädalatel on metsatulekahjud sundinud kümneid tuhandeid inimesi kodudest põgenema. Türgis on tulekahjud nõudnud vähemalt kolme inimese elu, Kreeta saarelt on evakueeritud massiliselt inimesi ja Marseille pidi sulgema kohaliku lennujaama.

"Näeme, et sel aastal on olukord üsna äärmuslik," sõnas Global Forest Watchi teadur Sarah Carter.

"See on ehk ootuspärane, sest 2023. aasta oli rekordiliselt soe aasta, siis 2024 oli rekordiliselt soojem aasta, seega eeldame, et need kuumad ja kuivad tingimused lihtsalt jätkuvad," ütles Carter.

"See on selline "ideaalne" kuumalainete, põua ja ka meie metsade majandamise viisi koostöö, mis metsatulekahjusid õhutab," selgitas teadur.

EFFIS-i andmed näitavad, et ka iganädalane tulekahjude arv on keskmisest oluliselt kõrgem. 15. juuli seisuga on see 1230, võrreldes sama aastaaja keskmisega 478.

Suurem osa sellest kasvust oli aga tunda veebruaris ja märtsis Lääne- ja Kesk-Euroopa kuivade ja soojade olude tõttu. Sama kehtib ka ebatavaliselt suure põlenud kogupindala kohta.

Euroopa Komisjoni ametnik selgitas aga, et pärast märtsi on põlenud alade arvud väga sarnased pikaajalise keskmisega.

Carter ei ole päris kindel, miks mõned tulekahjud aasta jooksul varasemaks muutuvad, kuid üldiselt omistab ta selle trendile põhjuse, et suved muutuvad soojemaks ja kuumemaks ning püsivad kauem, mis on tingitud fossiilkütuste põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemisest.