Istungil oli kohal 34 saadikut, kelle hulgas oli ka reformierakondlasest volikogu juhataja Toomas Kruusimägi ehk kohal polnud ka kõiki opositsiooni (Keskerakond ja EKRE) saadikuid, keda on Tallinna volikogus kokku 36. Umbusalduse avaldamiseks oleks vaja olnud minimaalselt 40 häält ehk selle poolt oleks pidanud hääletama ka osa koalitsioonisaadikutest.

Umbusalduse poolt hääletas kohalolnutest 33 saadikut, Kruusimägi hääletusel ei osalenud.

Koalitsiooni ehk Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Eesti 200 saadikud istungil ei osalenud, see lepiti kokku päev varem, kui Reformierakond otsustas, et jätkab senises koalitsioonis.

Kui volikogu esimees Kruusimägi eelmisel nädalal erakorralise istungi kokku kutsus (seaduse järgi peab see toimuma vähemalt neli päeva enne istungit), olid reformierakondlased veel valmis umbusaldust toetama.

Keskerakond andis juunis sisse umbusaldusavalduse sotsiaaldemokraadist linnapeale Jevgeni Ossinovskile, tuues umbusaldamise põhjuseks muu hulgas pureleva linnavalitsuse, korralageduse linna hangetes ning linna sisekontrolli kasutamise parteipoliitilise tööriistana. Umbusaldusega liitus ka teine opositsioonifraktsioon, EKRE.

Umbusalduse esitajateks oli EKRE fraktsioon täiskoosseisus, Keskerakonna fraktsiooni 36 liikmest oli esitajateks 33 liiget.

Umbusaldamise põhjuseks toodi linnapea Ossinovski suutmatus luua toimivat meeskonda, häälte ülesostmine volikogus, linna sisekontrolli kasutamist poliitiliste oponentide karistamiseks. Lisaks märgiti ära vasturääkivused Pelguranna trammi trassi teemal, oluliste hangete peatumine, prügikastide kadumine Tallinna linnapildist, Kadrioru staadioni rekonstrueerimise takerdumine, elektrimopeedide ettevalmistamatu linnatänavatele lubamine ning suutmatus kokku panna linna eelarvestrateegiat.

Opositsioonisaadikud pärisid enne hääletust Ossinovski käest mitmel teemal, sealhulgas tunti huvi, kuidas ikkagi suudetakse uuesti koostööd teha Reformierakonnaga ja eriti abilinnapea Pärtel-Peeter Perega; kust saadakse raha lasteaiakohatasu kaotamiseks, küsiti linna sisekontrolli tegevuse kohta ning kui kaugele on jõudnud menetlus Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti kahtlaste hangete osas.

Keskerakond on nüüdseks alates mullu kevadest, kui nad Tallinnas võimu kaotasid, nelikliidu linnavalitsuse liikmetele esitanud seitse umbusaldusavaldust: kaks abilinnapea Pärtel-Peeter Perele (Reformierakond) ja linnapea Ossinovskile ning korra abilinnapeadele Margot Roosele (Eesti 200), Kristjan Järvanile (Isamaa) ja Karl Sander Kasele (Isamaa). Üksi umbusaldusavaldus linnavolikogus vajalikku toetust ei leidnud.

Tallinna linnavolikogus on 79 kohta, millest 31 on Keskerakonna fraktsioonil, 17 Reformierakonna fraktsioonil, 10 sotsiaaldemokraatidel, üheksa Isamaal, kuus Eesti 200-l ning viis EKRE-l. Fraktsioonitu on üks saadik, Tõnis Mölder. Opositsioonil ehk Keskerakonnal ja EKRE-l on seega 36, koalitsioonil koos Tõnis Möldriga 43 häält.

Veel eelmisel nädalal ütlesid Reformierakonna Tallinna piirkonna juhtpoliitikud ning ka erakonna esimees Kristen Michal, et Reformerakonna fraktsioon Tallinna volikogus ühineb Keskerakonna ja EKRE esitatud umbusaldusavaldusega. Sel esmaspäeval tehtud kokkuleppe järgi aga ei osalenud Reformierakond, nagu ka ülejäänud kolm Tallinna võimuliitlast (Eesti 200, Isamaa, SDE) teisipäevasel umbusaldushääletusel.

Eelmisel nädalal loobus Tallinna linnapeaks kandideerimast ettevõtja Urmas Sõõrumaa, kelle Reformierakond oli valinud linnapeakandidaadiks. Peale seda tekkis võimalus, et kui Ossinovskile avaldatakse umbusaldust, ei suudeta Tallinnale seaduses ette nähtud kahe kuu jooksul uut linnapead valida ning see oleks tähendanud, et volikogu praegune koosseis oleks pidanud tagasi astuma ning volikogu oleks kuni oktoobris toimuvate valimisteni koosnenud asendusliikmetest.