Eleringi juhatuse liige Erki Sapp ütles ERR-ile, et elektri börsihind desünkroniseerimise tulemusena kerkima ei peaks. "Kuna tootmisvõimsused jäävad samaks ja ülekandevõimsused samuti üldjoontes samaks, siis elektri  päev-ette börsihinnale mõju olla ei tohiks," selgitas ta.

Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov seevastu ütles, et elektri börsihind võib pärast desünkroniseerimist teatud tundidel kallimaks muutuda. Kõik oleneb sellest, kui palju tootmisvõimsusi Elering nõutava sageduse hoidmiseks ette broneerib.

"Kui jaamad pannakse reservi, siis turul on pakkumist vähem ja väiksem pakkumine turul tähendab, et tuleb kõrgem hind. Ma arvan, et esimese kolme kuuga on pilt selge, kuidas süsteem omaette hakkama saab ja palju meil tegelikult reservis jaamu peab olema," rääkis Kasparov.

Kuid suuremal määral võib tarbijat ja elektritootjat mõjutada reservvõimsuse tasu.

Elektrijaamade töövalmiduses hoidmine maksaks hinnanguliselt 60 miljonit eurot aastas. Esialgu oli kavas reservvõimsuse tasu koguda nii tarbijatelt kui tootjatelt. Nüüd on kliimaministeerium selle plaani kõrvale lükanud ja jutt käib pooleaastasest üleminekuajast või leevendusmeetmest, mil elektrijaamade töövalmis hoidmise kulu katab Elering.

Eleringi juhatuse liige Erki Sapp ütles, et erinevaid variante veel kaalutakse, kuid üks kulu katmise variante on selleks kasutada ajutiselt ülekoormustulu. See on tulu, mida süsteemihaldurid teenivad ülekandevõimsuste pealt.

Elering on välja arvutanud ja avaldanud, et juhul, kui sellist leevendusmeedet ei tule, siis on tarbijate ja tootjate lisanduv kulu lõpptarbija elektrihinnast jämedalt kaks-kolm protsenti, täpsemalt 5,31 eurot megavatt-tunnist.

Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov ennustas, et leevendusmeede saab teoks: "Ilmselt saab, suure tõenäosusega, sest keegi seda 5,3 eurot maksta ei taha ja meie tootjad oleks esiteks kehvemas seisus kui Läti, Leedu tootjad, ka Soome tootjad ja tegelikult ka meie tarbijad oleks kehvemas seisus."

Kasparovi hinnangul on väga oluline, et kolme Balti riigi süsteemioperaatorid reservvõimsuse tasu maksmises üksmeelele jõuaksid.

"Väga oluline, sest see eelkõige mõjutab meie taastuvenergia arendajaid ja ükskõik mis arendajaid, kes tahavad Eesti turule tulla kas või neid juhitavaid jaamu ehitama. Kui sa tead, et Leedus on su kulu null ja Eestis on su kulu viis eurot, siis sa ei tule siia seda ehitama, lihtsalt sa teed seda mujal," selgitas Kasparov.

Eesti ühendab end Venemaa elektrisüsteemist lahti alates tuleva aasta veebruaris.