Väljaanne teab kõnealuse poliitiku nime, kuid juriidilistel põhjustel seda ei avalikusta ning kasutab varjunime Koobalt.

Jälitamise käigus ilmnes, et Koobalt kohtus Brexiti kõneluste ajal Vene spiooni Sergei Prokopjeviga, kes töötas 2019.-2022. aastal Venemaa saatkonnas Dublinis nõunikuna. Prokopjev oli üks neljast Vene diplomaadist, kes saadeti Iirimaalt välja 2022. aastal pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, mil paljud lääneriigid Vene spioone välja saatsid.

Koobalt, kes oli jõuametite jälgimise all, pakkus Brexiti kõneluste perioodil Prokopjevile välja, et võib viia venelased kokku Põhja-Iirimaa paramilitaarsete rühmitustega. Luureallikad usuvad, et Kreml lootis pingeid ära kasutada, õõnestamaks Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Euroopa Liidu vahelisi suhteid.

Seejuures ei saanud Koobalt venelastelt raha ja usutavasti värvati ta lõksu operatsiooniga, kus vaenlase luureohvitser või agent meelitab sihtmärgi kompromiteerivasse seksuaalsuhtesse. Koobalti ja naisagendi vahel oli mitu kohtumist ja naist jälgiti korduvalt lühikesteks perioodideks Iirimaale sisenemisel, kuid ette ei võetud midagi, sest Koobalt ei rikkunud ühtki seadust.

Teda ei saanud vahistada ega spionaažis süüdistada, sest tal polnud juurdepääsu salastatud materjalile, mistõttu ei saanud ta seda vaenulikule riigile avaldada.

Luureteenistused usuvad, et Koobaltit kasutati kergesti mõjutatava isikuna, kes võis avalikes aruteludes Kremli seisukohti edendada, kui seda temalt paluti. Arvatakse, et Koobalti vastu koguti kompromiteerivat materjali ka tema internetiajaloost, millele tema välisreiside ajal ligi pääseti. Sunday Timesi andmetel on Koobalt reisinud Euroopa Liidust väljapool asuvatesse riikidesse, kus Vene luureteenistused vabalt tegutsevad.

Londoni Bruneli ülikooli õppejõud Kevin Riehle, kes varem töötas USA-s mitmes vastuluureametis, ütles, et seksuaalsuhte kaudu kompromiteerimine on üks Venemaa poolt aktiivselt kasutatavaid meetodeid. Riehle hinnangul võisid salaja Koobaltiga suhelnud venelased anda talle teada, et teavad tema kohta teatud asju.

Koostööle minekus oli luureteenistuste hinnangul tähtis roll ka Koobalti egol.

"Nad kasutasid teda ära, kuid tema lasi end ära kasutada," usuvad nad.

Koobaltiga võtsid ühendust iirimaa eriteenistuse esindajad ja hoiatasid teda, et ta on venelaste sihtmärk. Mees ei võtnud neid väiteid tõsiselt ja see tugevdas kahtlusi tema tegevuse suhtes veelgi.

Koobalti värbamine on nüüdisajal esimene teadaolev vaenuliku luureteenistuse imbumine Iiri parlamenti. Samas on Venemaa üritanud korduvalt kompromiteerida Suurbritannia poliitikuid.

Venemaa asjatundja Mark Galeotti ütles, et poliitiku kasutamine Brexiti ja muude poliitikateemade kohta negatiivsete meeleolude külvamiseks pidi venelastele imeline võimalus näima.

"Kui kuskil on ühiskondlikud murrangud, leidub alati mõni tark, halastamatu, fantaasiarikas ja moraalselt pankrotistunud Vene luureohvitser, kes üritab leida võimalust neid süvendada. Poliitikud on Vene teenistuste klassikalised sihtmärgid. Neil on juurdepääs, neil on karjäär, kus nad töötavad komisjonides ja neil on suur ego. Ego on üks kõige tõhusamaid viise inimeste värbamiseks," lausus Galeotti.