Eestis tehakse pangakaardiga miljon makset päevas. Kaupmeeste liidu andmetel moodustasid kaardimaksed eelmisel aastal kauplustes sooritatud tehingutest 70 protsenti. Just ulatuse tõttu on Eesti Pank määranud kaardimaksed elutähtsaks teenuseks, mis peab toimima ka kriisiolukorras.

"Selle muudatuse põhjuseks on soov olla valmis kaardimaksete süsteemis esineda võivateks katkestusteks, et inimesed saaksid teha enda kaardimaksed sellel hetkel ära. See toimiks tulevikus kriitiliste ostude jaoks. Räägime siis toidu ostmisest, kütuse ostmisest, ravimite ostmisest," selgitas Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.

SEB panga ettevõtete panganduse valdkonna juhi Peep Jalaka sõnul see pankadele erilisi lisaülesandeid ei sea.

"Pankade jaoks täna väga palju midagi ei muutu. Iseenesest see tehniline võimekus on täna juba kaarditerminalides olemas. Nii et ma ütleksin, et pisiarendused, aga midagi suurt ei muutu," märkis Jalakas.

Võrguühenduseta makseid saab teha vaid eluks vajalike teenuste eest ning koostöös rahvusvaheliste makseteenuste pakkujatega kehtestatakse tehingutele limiit. Ka ei ole võimalik sooritada võrguühenduse puudumisel viipemakseid.

"Inimesed, kes on täna harjunud viipama nutitelefoni või -kellaga, mida tegelikult teeb juba üks viiendik eestimaalastest, peaksid sellisel hetkel ikkagi otsima rahakotist välja oma pangakaardi ja oma ostu kinnitama pin-koodiga," ütles Olt.

Tema sõnul võiks siiski kriisiolukorraks kõrvale panna ka sularaha, mis kataks leibkonna ühe nädala kulutused.

Eesti Panga määrus jõustub järgmise aasta 1. jaanuaril. Selleks ajaks peaks olema selge, milliste teenusepakkujate juures saab võrguühenduse puudumisel pangakaardiga tasuda.