"Me oleme väga selgelt seisukohal, et kogu rehkendus tuleb ära teha ja siis esitada kas Euroopa Liidule või kellele iganes numbreid. Ja tõepoolest, me ei olnud ka nõus sellega, et valitsus lihtsalt ühe jupi ära teeks selle stabiilsusprogrammiga seoses. Sisuliselt oleks see tähendanud seda, et me ilma muu plaani olemasoluta, mis puudutab, kas suuremahulisi kärpeid või mis iganes samme me teeme tulevikus, oleksime lihtsalt seda eelarve tasakaalu ambitsiooni oluliselt 1,9 protsendilt nominaalselt miinust, mis on olnud praeguses riigieelarvestrateegias, alandanud kolmele protsendile," rääkis Tsahkna.

"Sisuliselt oleks see tähendanud seda, et me oleks juba ette, ilma muude meetmeteta, olnud nõus nii-öelda minema laenu teele jooksvate kulude katteks.
Eelarvemiinus tähendab tegelikult ka ju laenukoormust, ehk siis tegelikult seda raha ju ei ole, mis miinusesse lastakse. Nii et sellega ka meie nõus ei olnud ja me tahame, et rahandusminister tuleks kogu rehkendusega või vähemalt siis me peame kokku leppima, et kuidasmoodi see pilt välja hakkab nägema," lisas ta.

"Eesti 200 on siin ju väga selgelt välja öelnud, et vaadates meie majandusprognoosi, vaadates eelarveprognoosi, mis näitab järgmisel aastal praeguse seisuga 5,3 protsenti nominaalset miinust, siis me peame kogu lahenduse lauda panema. Ja meie ettepanek on, et enne, kui me hakkame
ambitsioone muutma, me peame leppima kokku nii-öelda üle välja kärpeprotsendis, on see seitse protsenti, on see viis protsenti, seda peabki rahandusministeerium praegu arvutama," sõnas Tsahkna.

Tsahkna märkis, et ilma kärpeplaanita ei ole Eesti 200 nõus lihtsalt jooksvateks kuludeks laenu võtma.

"Ja teine pool on see, mis puudutab investeeringuid. Me oleme nõus küll laenu võtma, aga need laenud peavad olema seotud mingisuguse reformiga, mis toob muutust. Sellise kriisi ajal nagu täna me oleme, me peame kasutama kriisi just nimelt reformide tegemiseks, on olgu need hariduses, olgu need majanduses, olgu need investeeringud meie digivõimekustesse. Täna lihtsalt niisama ambitsiooni alandades me kuskile ei jõua," lausus Tsahkna.

"Me peame oma huvide eest seisma siin Eesti riigina. Me ei pea raporteerima jooksvalt asju, milles me ei ole kokku leppinud," ütles ta.

"Siin ei ole võimalik lihtsalt mõelda, et äkki läheb üle, ei lähe üle. See on veel tõsisem olukord, kui meil 2008. aasta majanduskriisis oli. Tookord oli globaalne finantskriis, aga täna me oleme tulnud Covidi-kriisist, julgeolekukriisist, energiakriisist, finantskriisist nüüd majanduskriisi. Siin ei ole aega passida
ja ma ütlen, et jõhkralt peab tegelikult kärpima riigi kulutusi," ütles Tsahkna.

"Me peame ju kokku leppima, milline päris tegevus välja näeb. Üks on see formaalne aruandlus, aga teine on ikkagi see, et me ju peame selle Eesti riigieelarve probleemi lahendama, me peame tõmbama majanduse käima, me peame tegema ju päris otsuseid," rõhutas Tsahkna.

Tsahkna hinnangul peaksid kõik ministeeriumid oma eelarvet kärpima viis kuni seitse protsenti.

"See on konkreetne poliitiline otsus, mis langetatakse kolme erakonna vahel ja see tuleb ellu viia ja see konkreetne suunis, ülesanne tähtaegadega antakse ministeeriumitele sisse, antakse riigi sihtasutustele, antakse riigiettevõtetele lihtsalt väga selge suunis. See tuleb lihtsalt ära teha. Ja see ongi meie konkreetne ettepanek," ütles Tsahkna.

Euroopa Liidu riigid peavad kord aastas esitama Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid, milles kirjeldatakse valitsuse poliitilisi valikuid. Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) tutvustas neljapäevasel valitsuse istungil ministritele stabiilsusprogrammi, kuid sotsiaaldemokraadid ei toetanud rahandusministri ettepanekut selle kinnitamiseks.